Georg Aher peab õigeks toetada linna maineüritusi
(4)
02.12.2005 00:01
Jüri Saar, reporter Raimu Hanson, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Tartu abilinnapea Georg Aher, kes haridusosakonna
juhataja kabinetist kolis raekotta läinud aasta kevadel, ütles, et viiest tema
kureeritavast valdkonnast on keerukaim sport.
Milline teie töövaldkondadest enim halle juukseid tekitab? Julgen öelda, et kõige keerulisem valdkond on sport. See on sensitiivne, huvitab väga paljusid, tegutsejaid on palju, iga ala on teise konkurent ja ühist nimetajat on raske leida. Raha on igas valdkonnas vähe, sporti tähtsustatakse palju ja vahel arvatakse, et linn peaks sellele enamgi tähelepanu pöörama kui haridusele. Mida spordi abilinnapeana arvate Aura keskuse müügi plaanist, mille teie kolleeg Aksel Kivi hiljaaegu taas välja käis? Ma ei välistaks müüki, kui õnnestuks müüa mõistliku koostööleppega. Kui tulemuseks on kõikvõimalikud rendid, peame selle pärast samahästi kui tagasi ostma ja sel juhul ei pea ma müüki õigeks. Milliste tunnetega vaatate, kui meie korvpalli esindusmeeskond Rock järjekordse mängu kaotab? Väikese kurbusega, aga see pole ka traagika, spordis on alati võitjad ja kaotajad. Tartus on pikka aega käinud hiiliv koolireform eesmärgiga luua puhtad gümnaasiumid ja põhikoolid. Milline on olukord nelja aasta pärast? Usun, et üks puhas gümnaasium on veel juures, Vanemuise tänaval. Kas see on juriidiliselt Reiniku põhikooliosa küljes või päris eraldi, täna veel ei räägiks. On Treffner ja pooleldi eraldi, nagu praegugi, Kivilinn. Usun, et väga palju rohkem neid nelja aasta pärast pole. On räägitud Salme tänava õpetajate seminari majast, aga see ilmselt ei tule ülikoolilt linnale üle enne 2008.-2009. aastat. See oleks ideaalne gümnaasiumimaja. Mulle meeldiks väga, kui sinna tekiks kaunite kunstide gümnaasium. Üks kolleeg küsis, kunas ometi tehakse kunstigümnaasiumi hoone nii korda, et piinlik poleks sisse minna. Ei julge tähtaega öelda. Üldisemalt: enamiku koolide olukord pole kiita. Toivo Maimets küsis volikogu komisjonis, kui palju raha oleks vaja kõigi koolide ja lasteaedade korda tegemiseks. Paar aastat tagasi oli hinnanguline eelarve 700 miljonit krooni, tänavu on ehitushinnad 20 protsenti üles hüpanud. Pakun, et praegu kuluks miljard krooni. Tuleval aastal investeerime koolidesse ühes kutsehariduskeskusega 107 miljonit krooni. Toivo tegi kiire arvestuse: läheb kümme aastat. Vastasin: ära rutta, ehitushinnad jooksevad eest. Kolme vene kooli meile peagi enam ei jää. Mida tehakse vabaneva majaga? Sõltub majast, mis vabaks jääb. Mina täna ei oska öelda, milline jääb. Meil on kolm vene gümnaasiumi, nad mahuksid kahte majja. Aga iga lahendus, mis vägivaldselt ette võtaksime, näib halb. Peame vaatama lapsevanemate käitumist. Miks lapsesõbraliku linna tiitlit kandvas Tartus ei jagu lasteaiakohti? Eestis ei ole ühtegi suurt linna, kus lasteaiakohti jätkuks. Otsime igasuguseid lahendusi. Käivitasime uue lasteaia ehituse, kahes lasteaias avasime kolm lisarühma, mis andis väikese leevenduse. Oli nõupidamine, kus rääkisime alternatiivse lastehoiuteenuse käivitamisest. Rahvastikuministri büroo on käinud välja kava, et võiksid olla koolitatud lastehoidjad, kelle hoole all laps saaks samasuguse pearaha nagu lasteaiaski. Arendasime mõtet ise edasi: lasteaedades on ruume, mis on liiga väikesed, et rühm sisse panna, aga mis sobiksid alternatiivse lastehoiu jaoks. Arvutused näitavad, et see teenus tuleks siiski kaks korda kallim kui lasteaiakoht. Hinnavahe jääks lapsevanema maksta. Miks on aastaid iseloomustatud linna ja Tartu Ülikooli suhteid sõnaga loid, näiteks heidetakse ette, et linn ei telli ülikoolilt kuigi palju uuringuid ega kasuta ära teaduspotentsiaali? Viimasel poolel aastal oleme tihedasti suhelnud. Üliõpilastega, rektoraadi tasandil. Enne valimisi sõlmiti leping teatud ühistegevuste kohta. Räägime intensiivselt, kuidas koos ehitada valmis ülikooli kergejõustikumaneež, ühisprojektina tuleks Toomemäe renoveerimine, hetkel on käsil konsultatsioonid ühes haridus- ja teadusministeeriumiga, et ülikooli muuseume paremini linnaruumi integreerida. Uuringuteks oleme igal aastal pakkunud ka oma teemasid, aga ega me saa kohustada neid võtma. Mart Ustav on aasta tagasi öelnud, et innovatsiooni edendamisel pole linnavalitsus jõudnud kaugemale selle sõna äraõppimisest. Julgen väita, et teame sõna tähendust ja püüame võimaluste piires innovaatilisi lahendusi kasutada. E- ja m-kooli projekt on innovaatilised ka Euroopa ulatuses. Samuti linna dokumendihaldus. Meil on arendamisel teaduspark, kaks tööstusparki. Ega linn saa ise hakata ettevõtteid looma. Arvan, et see ütlus on ebaõiglane. Miks on nii palju Tartu koolidirektoreid parteistunud? Peaks neilt küsima. See ei ole andnud eeliseid ega ole ka põhjus tagakiusamiseks. Mis järjekorras jaotab linnavalitsus tähelepanu ja toetust erinevatele kultuurivaldkondadele? Ei oska täpselt piiri tõmmata. Tulevast aastast tahaksime rakendada üldist printsiipi toetada võimalikult palju linna maineüritusi, mis on näha kaugele – hansapäevad ja erinevad festivalid. Lisandumas on uus festi-val – Emajõe festival. See oleks eri kunstiliikide sidustamine Emajõega, et jõge ei vaadataks ainult kui tõket kahe
> Loe edasi
|