Võru maavanem Mait Klaassen ja Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver (keskel) saevad Haanja suusakeskuse avamisel läbi suusa, mida hoiavad Eesti suusalootused Anti Saarepuu (vasakul) ja Erkki Jallai

Sellegipoolest läksid Priit Narusk ja Erkki Jallai, sõdurpoiste puulauad all ja sixties-coming-back-stiilis kepid käe otsas, viimasele etapile kõrvuti. Poriseguses lumes rohkem kahlates kui liueldes.

Nii päädis eile pimeduse laskudes värskes-niiskes lumesajus Eesti uusima, Haanja suusakeskuse avamisele pühendatud VIPide ja suusaässade teatesõit. Ent vaevalt oskas keegi pealtvaatajaist aimata, et esikoht lipsab käest nii Jallail kui Naruskil.

Siinkohal ei maksa ennatlikult arvata, et neil tuli alla vanduda Eesti maailmanimedele, Andrus Veerpalule ja Jaak Maele. Koondise kahe liidri kolmepäevasesse põikesse kodumaile visiit Haanja kuplite vahele ei mahtunud.

Arvestades seda, kui palju on ringi luusimas kõikvõimalikke tõbesid ja viirusi, poleks Mae ja Veerpalu avalikkuse ette toomine professionaalne tegu, selgitas Alaver. Ja teiseks pole kumbki neist pärit Haanjamaalt, nagu Olle, Narusk ja Jallai, kes kahe MK-etapi vahel rahvusvaheliselt suusakarussellilt korraks maha hüpates nagunii Võru kanti maabusid.

See, kes Naruskile-Jallaile tuule alla tegi, oli veel üks Haanjamaa mees, Anti Saarepuu. Jõuproovi reeglid nägid ette, et enne finishijoone ületamist tuleb süüdata piip, mis täitis teatepulga aset. Saarepuu oli selle peale konkurentidest suurem mihkel.

Lisaks Saarepuule said esikohatiimile välja pandud piibu avaetapil lubjakivi kaenla all tassinud Võru maavanem Mait Klaassen ja teisel etapil lumelauda käe otsas vedanud laskesuusatreener Hillar Zahkna.

Võrumaalt sirgunud suusamehed ei varjanud oma üllatust, kui kena suusakeskuse on Haanja mehed eesotsas vallavanema Juri Gotmansi ja Lõuna-Eesti ühe suurema ettevõtja Aigar Pindmaaga püsti pannud.

«Väga ilus ja kaasaegne,» kiitis Narusk, kes on võtnud tänavu eesmärgiks jõuda MK-sarjas korduvalt punktikohale. «Seda kohta ei pea häbenema, siia võib kutsuda ükskõik kelle.»

Alaver, kes alustas suusatreeninguid 39 aastat tagasi Võru-Kubijal, kinnitas, et uue, igati euroopaliku keskuse avamisega on viimaks likvideeritud kogu Eesti spordi võlg Eesti suusatamise grand old manÕi Laur Lukini ees.

Alaver pidas silmas neid olematuid tingimusi, milles tema kolmanda klassi poisina Lukini käe all tippu pürgimist alustas. Esimeses talilaagris ööbis ta tosina eakaaslasega Haanja koolis klassitoa põrandal võimlemismattidel. Hommikuti trampisid noored suusahundid sisse 5 km raja põhja, seejärel sõitsid sisse klassikajälje ning alles siis said alustada treeninguga. «Tänapäeval ei kujuta keegi enam ette, et ise tuleb rada sisse tallata ja mattidel magada,» lisas ta.

Nüüd hoolitseb Haanjas suusatrasside eest mullu soetatud miljonikroonine rajatraktor. Ja neile, kes nappidel päevavalgetundidel sõitma ei jõua, näitavad õhtul kella üheksani pimeduses teed 4 km raja äärde paigaldatud lambid.

Olle jõudis üleeile, päev enne keskuse avamist teha valgustatud rajal kolm ringi - tõsi, lume puuduse tõttu joostes. Kiitis. Vaid mõne tõusu nurk, kahtles ta, võib pühapäevasuusatajaile pisut teravaks jääda. Ent vähemasti võrreldes selle ajaga, mil ta Haanjas ligi kaks kümnendit tagasi põhikooli lõpetas, on tema kodukandis sportimistingimused erinevad nagu öö ja päev, kinnitas Olle.

Maailma suusaparnassile kippuvaile meestele, nagu võrulane Narusk, jäävad Haanja kuplid tugeva mahvi saamiseks liiga laugeks. Selleks et täie rauaga harjutada, peavad nad suunduma Otepää nõlvadele.

Just tippmeestele liiga rauge rajaprofiil on põhjus, miks Alaver ei usu eriti võimalusse, et murdmaasuusatamise MK-etapp võiks kunagi jõuda Haanjasse. Kõrguste summa, tõusude nurgad ja nende paiknemine distantsil - kõik see, mis koondub mõistesse homologiseerimine, ei vasta rahvusvahelise suusaliidu FIS standardile.

Ometi pole Alaver prognoosides lõplik. Ta on oma silmaga näinud, kuidas seesama FIS on Kesk-Euroopas nendesamade standardite ees silma kinni pigistanud. Ületuleva nädala pühapäeval sõidavad mehed Austrias Ramsaus skiatlomi ehk topeltjälitussõitu radadel, mis on Alaveri väitel oluliselt kergemad kui Haanja omad.

«Kõik siin maailmas on suhteline,» nendib ta.

Ent tähtsam kui MK-etapi toomine Haanjasse, on Eesti suusakoondise peatreeneri sõnul see, et vastavatud suusakeskus «loob eelduse rohkemate ja paremate suusatajate esilekerkimiseks».

Liiati, nagu näitas eilne õhtu, tuleb suurvõistluste edukaks korraldamiseks lahendada ootamatult kerkinud kopraküsimus. Närilised langetasid elektriliinidele puumüraka, röövides sabotaažiaktiga elektri kümmekonnast külast. See tähendab, et fiasko, mis tabas elektrilist ajavõttu möödunud nädalavahetuse MK-etapil Kuusamos, ei pruugi olla üksnes Soome probleem.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.57