Tšetšeenias jäävad inimesed teadmata kadunuks
(10)
03.11.2003 17:51
Üve Maloverjan, Raadio Vaba Euroopa
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Tšetšeenia sõda ei ole toonud mitte üksnes tuhandeid ohvreid, vaid jätnud ka paljud inimesed teadmata kadunuks. Teise sõjalise kampaania jooksul on saladuslikult haihtunud umbes kolm kuni neli tuhat tsiviilisikut, väidavad fondi Vozvraštšenije liikmed, kelle sõnul on enamik nendest inimestest viidud oma kodudest ära kas Vene sõjaväelaste või Tšetšeeni julgeoleku poolt.
Tšetšeeni ja vene ajakirjanike loodud fond Vozvraštšenije ehk «naasmine» kogub juba poolteist kuud andmeid sõja käigus teadmata kadunuks jäänud inimeste kohta. Ainuüksi esimese kuuga saabus neile tuhat ankeeti, milles on kirjas kaduma läinud isikute andmed ja lühike selgitus, mis asjaoludel nende jäljed katkesid.
Fondi liikme Aleksandr Mkatsanjani sõnul jäävad inimesed Tšetšeenias kadunuks peamiselt ühel ja samal moel:
«Kui te vaatate ankeete, siis on seal all kirjeldus, mis juhtus. Nii see kõik juhtubki – keset ööd sõidavad kohale inimesed, mõnikord maskides, mõnikord ilma, tšetšeenid ja venelased. Inimesed viiakse minema midagi seletamata, ei esitata ordereid ega midagi, üldjuhul ei esitleta ennast ka,» rääkis Mkatsanjan.
Varem käisid tšetšeene kinni viimas peamiselt Vene sõjaväelased, kuid nüüd on selle ülesande enda peale võtnud Kadõrovi julgeolek, räägib Mkatsanjan. Tema ütlust mööda sõidavad Tšetšeenias öösiti ringi mikrobussid, mida rahvas kutsub hallideks tablettideks ja kardab umbes samamoodi, kui Stalini-aegseid musti autosid, mis inimesi otse tänavalt teadmatusse viisid.
Kõiki niimoodi kinni võetud inimesi süüdistatakse ilmselt koostöös tšetšeeni võitlejatega, nendib fondi juht Heda Saratova, meenutades, kuidas käituti ühe temale alluva ajakirjanikuga:
«Kui üks vabatahtlik korrespondent, kes minu juures töötas, kinni võeti, siis öeldi talle, et seda tehakse pressikeskuses töötamise pärast,» ütles Saratova Raadio Vaba Euroopale. «Kui ta aga sõjaväeossa viidi ja teda peksti, siis taheti juba teada, kes tema komandör on ja kui palju venelasi ta on tapnud. Pärast muutuvad need inimesed juba automaatselt võitlejateks.»
Mingit teavet kas või mõne kadunu praeguse asukoha kohta ei ole fondi liikmetel veel õnnestunud saada. Siiski kavatsevad nad edaspidi teha koostööd inimõiguslastega, et kontrollida näiteks Tšetšeenias levivaid nimekirju nendest inimestest, keda hoitakse Lõuna-Venemaa vanglates.
Aleksandr Mkatsanjan ütleb, et nad võivad kinni istuda valenimede all ja teistest eraldi, sest nende vanglasviibimist ei taha keegi kinnitada:
«Meil kogunes kokku umbes 180 inimest, kes viibivad oletatavasti Venemaa eeluurimisisolaatorites. Kui seal need inimesed on, siis on seal neid ilmselt rohkemgi. Ent kui sugulased teevad järelepärimisi, tuleb neile paremal juhul vastus, et me ei ole kuulnud ega näinud, halvemal juhul ei tule aga üldse midagi,» seletas ta.
Mkatsanjan ei saa enda sõnul aru peamisest – miks neid inimesi röövitakse ja kuhu nad hiljem kaovad. Lunaraha nende eest üldiselt ei nõuta ja ametlikku süüdistust neile ei esitata, kuigi põhjuse leidmine oleks Tšetšeenias lihtne. Kui nad oleksid tapetud, siis oleks kusagile tekkinud hauakünkad, kuid neid pole. Inimeste aastatepikkusel salajasel vangishoidmisel ei näe fondi liige aga suuremat mõtet.
|
Tee koduleheks
