Kokku registreerus THINK Baltic Extensioni raames korraldatud kursustele 144 puudega inimest. Kursuse läbis 56 inimest ja neist suutis tööd leida 14 inimest.

Kursusel osales ka Mait Tooming, kelle tööotsinguile seab piirid ratastool. Ta soovib disainida postkaarte, kalendreid või kujundada raamatuid. Vaatamata pingutustele pole Mait Toomingu otsingud veel vilja kandnud.

Viisakas äraütlemine

Siiani on Tooming saanud vastuseks vaid viisakaid äraütlemisi. «Olen kuulnud, et kui tööandja loeb, et ma olen sügava (liikumis)puudega, siis see ehmatab neid ja nad ei kujuta ette, milline ma olen,» rääkis ta.

Projekti koordinaatori Kalle Kase sõnul polnud nende 14 puhul, kes tööd leidsid, otsustavaks mitte erialased oskused, vaid tööandja soov puuetega inimesi tööle rakendada.

Üks firma, kes puuetega inimesi ei pelga ja osales ka kõnealuses projektis, on koolitusfirma Trainator Ltd, mis pakkus tööd ühele inimesele ja on nõus seda põhimõtteliselt ka edaspidi tegema. Puudega inimese töölevõtmisel on siiski oma kindlad piirid, sest ratastooliga ei pääse mitte igasse hoonesse ja kaugtööd pole alati pakkuda.

Pakutakse e-koolitust

Kalle Kask eeldab töö leidmisel ka puuetega inimeste enda ettevõtlikkust. Üks perspektiivne võimalus e-koolituse läbijaile on tema sõnul korralda e-kursuseid.

«Ülikoolid on praegu näiteks asutanud e-ülikoolid ja toimetavad agaralt e-õppe kallal, aga nendel puudub oskusteave, kuidas õpet läbi viia, ja ka inimesed, kes seda teeksid,» rääkis Kae. «Meie koolitasime selleks inimesed välja. Nad pole veel töösuhetesse astunud, aga me teeme selle saavutamiseks kõvasti tööd.»

Kase hinnangul on puudega inimese eeliseks tööturul see, et ta on oma tööandjale tunduvalt lojaalsem kui nn puudeta inimene. Ehk just see võiks olla see õige põhjus, miks tööandja võiks üles näidata puudega inimese suhtes ka veidi suuremat tahet ja kannatlikkust.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.14