| |
|
 |
Peaministrite Tony Blairi ja Juhan Partsi ühiskirja mõte sündis kuu aega tagasi Roomas. |
|
Blair ja Parts astuvad koos Brüsselile vastu
(35)
03.11.2003 00:01
Toomas Sildam, vanemtoimetaja
Erkki Bahovski, välisuudistetoimetuse juhataja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Brittide soov näidata end euroliidu uusliikmete sõbrana ja Eesti soov säilitada iseseisev maksupoliitika - need on kaks põhjust, miks peaministrid Tony Blair ja Juhan Parts kirjutasid Euroopa enamusele vastanduva ühiskirja.
«On ainuõige, et maksud on iga riigi enese määrata,» kirjutavad Blair ja Parts tänases Postimehes, sümboliseerides nii «vana» ja «uue» Euroopa liidu võimalust. Kahe peaministri arvamuskiri ilmus ka mõjuka majanduslehe Financial Times tänases numbris ja homme peaks see ilmuma mõnes Prantsusmaa tugevas päevalehes. Astudes vastu euroliidu põhiseadusliku leppe projekti peidetud ohule, et maksupettuste ohjeldamise sildi all saaks Brüssel sundida liikmesmaid muutma maksusüsteemi, vastanduvad Blair-Parts enamikule ühenduse riikidest, ka Prantsusmaale ja Saksamaale. Prantsuse-Saksa telg Nii astub Eesti suurriikide tülli, sest britte ja Saksa-Prantsuse telge on pidevalt iseloomustanud lahkhelid, kuidas peaks euroliit arenema. 1973. aastast, mil Euroopa Ühendusega liitus Suurbritannia, on hoogustunud vaidlus, kas ühendus peaks olema valitsustevaheline või riigiülene. Britid toetavad valitsustevahelist suunda, mis jätaks Euroopa asjade otsustamise liikmesriikide valitsustele ja Euroopa keskorganitele jääks vaid administreeriv roll. Eriti Saksamaa on aga jätkuvalt riigiülese suuna poolt, mis tähendab, et Euroopa keskorganitele (eurokomisjon, Euroopa Kohus, europarlament) antaks reaalne võim. Blairi-Partsi kiri ilmubki neli päeva pärast seda, kui Saksa suursaadik Eestis Jürgen Dröge kritiseeris siinsete poliitikute arvamusi, et Eesti soovib endale euroliidus oodatust suuremat iseseisvust, mis takistavat ühenduse sisereforme. «Kas kritiseerijad ei ole tõesti mõistnud, et integreeruv Euroopa on algusest peale püüelnud millegi enama poole kui olla vaid majanduslik ühendus?» küsis Dröge Eesti Päevalehes, soovitades Eestil mitte «sattuda ei-ütlejaks». Blairi-Partsi ühiskirja mõte sündis 4. oktoobril Roomas, kus kogunesid Euroopa Liidu riikide juhid, et anda avalöök ühenduse põhiseaduslikku lepet lõplikult lihvivale valitsustevahelisele konverentsile. Õhtulauas kõrvuti istunud Briti ja Eesti peaminister rääkisid jalgpallist, aga mitte ainult. Nad ei poolda Prantsusmaa ja Saksamaa arvamust, et valitsustevaheline konverents peab nõustuma põhiseadusliku leppe projekti koostanud Euroopa tulevikukonvendiga komagi muutmata. See pole laulatus Ligi kuu aega viimistlesid London ja Tallinn peaministrite kirja teksti, kärpides seda kord 600 sõnani ja siis kirjutades taas 900 sõna pikkuseks. «Koalitsioon Suurbritanniaga, et Euroopa Liit jätaks otsesed maksud ainult liikmesmaade otsustada, ei tähenda, nagu me oleksime brittidega laulatatud,» ütles üks Eesti europoliitika kujundajaid. «Näiteks pole me nõustunud Londoni sooviga anda euroliidule nn presidendi institutsioon ega nõustu ka edaspidi.» Seni toetavad euroliidus brittide ja eestlaste maksupoliitika-arvamusi ka Iirimaa ja Rootsi, Suurbritannia on aga huvitatud suurema hulga liitlaste leidmisest.
|
Tee koduleheks
