Lääniste ja Meeksi vahelise 22,5 kilomeetri uuendamine läks maksma 37,5 miljonit krooni. Tee-ehitusvõhiku silmale on see kõik üks asfalttee, kuid spetsialistid teevad vahet: Rasinast Meeksini on 12,5 kilomeetrit asfaltbetooni, Läänistest Rasinani kümme kilomeetrit immutuskatet. Esimene kujutab endast kuumast peast masinaga laotatavat massi, mis segatud asfalditehases bituumenist, mitmes fraktsioonis killustikust ja liivast. Immutuskatte tegu käib pindamismeetodil: vaheldumisi laotatakse maha mitu kihti killustikku ja bituumenit. Hiilgav ja kehvake ASi Teede Tehnokeskus äsjane mõõtmine kinnitas, et ASi Teede REV-2 tehtud Rasina–Meeksi lõik on hiilgava kvaliteediga. Rahvusvaheline standard lubab kõrvalmaanteedele tasasuse indeksit (IRI) 2,5, seal on näitaja 1,3 kuni 1,4. Selline töö kvaliteet rahuldaks maanteeametit isegi põhimaanteedel, näiteks Tartu ja Tallinna vahel, kus IRI lagi on 1,5, ja ammugi tugimaanteedel, kus IRI tohib olla 1,8. «Tehnokeskuse peaspetsialist Egon Horg tunnistas, et ta pole kõrvalmaanteedel tükk aega nii head kvaliteeti näinud,» vahendas Tartu teedevalitsuse juhataja asetäitja Jüri Tomson. Lääniste–Rasina teelõigul tehtud mõõtmine andis keskmiseks tasasuse indeksiks ligi 3,1. Lõiguti kasvas aga IRI lausa 5,25 peale. «Minu meelest on see nagu saja-aastane lapitud asfalt,» iseloomustas Lääniste–Rasina teed juba enne tehnokeskuse mõõtmisi Meeksi vallavanem Boriss Rõžov. «Kindlasti on võimalik ka immutusmeetodil märksa siledam tee rajada,» sekundeeris eile Jüri Tomson. ASi Aspi Tartu osakonna juhataja Enn Jänes tunnistas immutuskatte ebatasasust, kuid leidis, et IRI standardeid sel puhul kohaldada ei saa ning praagile vihjata on kohatu. Immutuskatte ühiku hind on asfaltbetooni omast umbes poole madalam. «See on katteliik, millel IRI pole üldse normeeritud,» rõhutas Jänes. «Immutuskatte puhul polegi võimalik asfaltbetooni segudega võrreldavat tasasust saavutada. Ma pole kuulnud, et projekteerijad oleksid veel kusagil nii suures ulatuses immutuskatet projekteerinud. Seda võib seega võtta ka eksperimendina.» Jänese sõnul on Lääniste–Rasina tee projekteeritud siiski arvestusega, et tulevikus saab see korraliku asfaltkatte. «Põhimõtteliselt on selle teeremondiga tehtud ehitusjärjekorra esimene etapp,» sõnas Jänes. «Nüüd on tunduvalt kergem edasi minna, kuigi on ju teada, et ajutised asjad on kõige kestvamad.» Trahvi ei tule Tartu teedevalitsuse juhataja asetäitja Jüri Tomson jäi kindlalt arvamusele, et Aspi töö kvaliteet pidanuks kujunema parem. Samal arvamusel olevat mitmed maanteeameti spetsialistid, kel teeinseneri staaži 40 aastat. «Loomulikult ei saa selle tehnoloogiaga niisugust kvaliteeti, nagu on Rasina ja Meeksi vahel, aga paremini saanuks teha raudselt,» hindas Tomson. «Paraku ei võimalda juriidiline taust meil ilmselt mingit rahalist sanktsiooni rakendada.» Tomson sedastas, et tasasuse normid ei kehti ka freespurust tehtud mustkattele, mida on rajatud näiteks Haagelt Külitseni ning viimati Lohkva ja Kabina vahele. |
kõik galeriid
