Tartu Ülikooli struktuuri korrastamine on arutelu all olnud juba üle aasta. Nüüd on olemas alusvariant, mille põhjal hakatakse tõsisemalt ette valmistama teaduskondliku struktuuri muudatusi.

Alusvariandi järgi on ülikoolis edaspidi neli valdkonda, ladina keeli humaniora, socialia, medicina ja realia et naturalia. Valdkondade alla kuuluvad teaduskonnad, mida on vähem kui seni.

Nii on näiteks reaal- ja loodusteaduste valdkonnas ainult matemaatika- ja loodusteaduskond senise kolme – bioloogia-geograafia-, füüsika-keemia- ja matemaatika-informaatikateaduskonna – asemel.

Uue struktuuri kohaselt kuuluvad matemaatika- ja loodusteaduskonna alla hulk instituute ning lisaks Türi kolledž.

Konkurentsivõimelisem

Rektor Jaak Aaviksoo sõnul seisneb muudatuste põhiline vajadus selles, et kontsentreerida ressursse suurematesse põhiüksustesse ehk instituutidesse ja suurendada interdistsiplinaarsust.

«Peamine eesmärk on kriitilise ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise akadeemilise kompetentsi koondamine,» ütles ta. See tähendab, et allüksustes peab olema piisav hulk inimesi, raha ja akadeemilist kompetentsi, et rahvusvahelistel konkurssidel edukalt osaleda. «Väikestel üksustel üldjuhul sellist suutlikkust ei ole,» põhjendas Aaviksoo.

Alusvariandi muudatuste ettepanekud küpsevad veel erinevates otsustuskogudes ja tulevad arutlusele oktoobrikuus. Aasta lõpuks peaks asi saama lõplikult vormistatud ja vastavad normdokumendid vastu võetud.

Kui kõik loodusteadused hakkavad koos olema, annab see suurema võimaluse interdistsiplinaarseks koostööks. Teaduskondades see erilisi muutusi kaasa ei too. «Kui ressursid teaduskondade tasemel kokku pannakse, siis ühtepidi aitab see ka vahendeid kokku hoida ja näiteks tudengiteenuseid pakkuda,» märkis Aaviksoo.

Saatus lahtine

Kolledžite saatus on lahtine. Alusvariandis kuulub Pärnu kolledž majandusteaduskonna alla. Aaviksoo tõdes siiski, et veel pole selge, mis kolledžitest saab, kõik vajab veel arutelu.

«Olla nn iseseisev või teaduskonna all, seal ei ole põhimõttelist vahet. Vahe oleks, kui muudetaks pädevusi, aga pädevuste muutmisest pole keegi rääkinud,» selgitas rektor.

Pärnu kolledž on varasema arutelu käigus välja öelnud, et nad ei tegele üksnes majandusaladega, ja seadnud kahtluse alla enda kuulumise majandusteaduskonda.

«Nii meil selle interdistsiplinaarsusega on – igaüks kaitseb oma mundri au,» nentis Aaviksoo. «Kaitstakse oma kitsast eriala – see peab ilmtingimata olema ja säilima. Üliõpilaste teadmised vajavad aga natuke laiemat põhja kui ainult mingi kitsas distsipliin.»

TÜ Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa tõdes, et Pärnu poolt oli emotsioone algul natuke liiga palju. «Projekt on ju pidevas muutumises,» ütles ta.

Raagmaa arvates on muutusi ülikoolis vaja, ometi näeb ta ka küsimusi. «Ülikool on neljaks jaotatud – kuivõrd ratsionaalne see on, kas see hakkab tööle,» arutles Raagmaa.

Praeguses etapis on väga oluline kommunikatsioon, lausus Raagmaa.

«Teatud valdkonnad on tähtsamad, need laienevad, teatud valdkonnad aga mõnevõrra kaotavad tähtsust, ei ole enam niivõrd arendustegevuse keskmes. Tuleb teha korrektiive, see on väga mõistlik,» leidis Raagmaa.