Trobikond Konguta algkoolilapsi seiras enne aktust kannatlikult, kas pirakas limune söandab nina karbist välja pista, kui on mõne minuti hommikupäikeses soojenenud. Aga kell tiksus teost kiiremini. Ju võis loom mõelda, et teda tahetakse ära süüa. Tegelikult, kuigi viinamäetigusid saab osta meie poodidest külmutatuna või lasta serveerida peenemates pealinna restoranides, ei ähvarda Konguta teosuguvõsa vähemalt esialgu miski. Eestlane pole või pole veel nõnda teomaias, et hiiliks korviga kuhugi parki või võserikku limaseid elukaid kokku krabama.Pisut kahju on ka lüüa keedupotti kedagi, kes genereeris vallavanem Agu Kasetalu pähe Konguta valla tunnuslause: kiirusta aeglaselt! Ja mitte ainult. Viinamäeteost on saanud Konguta mitteametlik sümbol, mis ilutseb nii saunalinadel, kalendritel kui tassidel. Kunagine haruldus «Mulle oli ta kummaline loom. Ma polnud varem kordagi nii suuri tigusid näinud,» meenutab kergekujulise teokultuse algatanud Liina Tamm enda Kongutasse tulekut üheksakümnendate aastate alguses. Toona oli viinamäetigu haruldase liigina Eesti punases raamatus. Agu Kasetalu mäletab, et Konguta vana kaupluse juures oli mõnisada ruutmeetrit Kavilda ürgoru äärset võserikku tigude kaitseks koguni võrkaiaga ümbritsetud. Praegu ei saa nende vähesuse üle kurta. «Ma arvan, et neid on meil siin üle tuhande,» pakub neljanda klassi poiss Talmo Lainevool. «Kui on vihma sadanud, ronivad nad igal pool tee peal,» lisab Liis-Mirjam Pant viiendast klassist. «Nad on tükkinud tõesti igale poole,» kinnitab laste nähtut Liina Tamm. «Tervisejooksjad on lausa hädas – teod kipuvad jääma jala alla.» Kaitse alt ära Nelja aasta eest jõustunud uus looduskaitseseadus viinamäetigu enam ei maini. Ütleb hoopis, et lisaks närilistele, putukatele ja lestadele võib vara või tervise kaitseks surmata ka tigusid. Eesti maismaatigude seires osalev bioloog Annelie Ehlvest arvab aga, et erinevalt meie aedade nuhtlusest kiriteost ei suuda viinamäetigu inimest oluliselt kahjustada. «Meie olud on talle siiski kaunis ekstreemsed, sest siin on tema levila põhjapiir,» selgitab Ehlvest. «Lumeta talv võib tunduda talle soodne, aga tegelikkuses võib ta just siis hukkuda, kui musta maaga tuleb äkki korralik külm. Pole hirmu, et viinamäetigu meie looduslikku tasakaalu rikuks,» usub bioloog. |
Kõik tänased
