Haridusminister Tõnis Lukas käis nädala alguses välja plaani muuta seadust nii, et kõik gümnaasiumisse pürgijad peaksid hakkama tegema sisseastumiskatseid. Ministri sõnul on sellel plaanil kaks tagamaad: esiteks leevendaks see olukorda, kus juba algkooli astujad peavad läbima tiheda konkurentsi ja põhikoolis õppimise võimalused on ebavõrdsed. Tõnis Lukas: «Olukord, kus paljudes koolides tehakse juba esimeses klassis sisseastumiskatseid ja kus paljud maakoolid jäävad tühjaks selle tõttu, et vanemad on sunnitud oma lapsed juba seitsmeaastaselt viima linna gümnaasiumi järjekorda, on ebanormaalne.» Teiseks selgitas haridusminister, et põhikoolist gümnaasiumisse liikumine kulgeb praegu liiga sujuvalt ja noored ei hinda oma võimeid ning soove piisavalt reaalselt. Sellepärast on kesk- ja kutsekoolidest väljalangemus päris suur. «Filtri panemine gümnaasiumi ette tähendab, et õpilased ei liigu automaatselt ühest kooliastmest teise ja enne gümnaasiumi peavad kõik korraks mõtlema, milline lahendus oleks neile õige,» märkis Lukas. Katsete korraldamine ei tähendaks, et need oleksid kogu riigis kõikides koolides täpselt samad. Seadusemuudatusega kehtestataks koolidele ühtsed nõuded. «Me fikseerime selle ühise, mida kõik koolid saaksid kasutada,» ütles minister. Uue hoo saaks Lukase sõnul ka kutsenõustamine: «Kindlasti tähendab selline korraks peatumine, mitte ühtse vooluga gümnaasiumisse edasi liikumine, et õpilastele ja nende vanematele tuleb pakkuda karjääri- ja haridusnõustamist senisest palju varem.» Seadusemuudatuse mõjul võib pärast põhikooli lõpetamist rohkem õpilasi ka kutsekoolidesse astuda. «Ma arvan, et kutsekoolidesse läheks siis rohkem rahvast, aga ma ei ütle, et nad peaksid olema ainult halvemini õppijate hulgast, nende seast, kes gümnaasiumi ei saa,» sõnas haridusminister. Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, millega eraldatakse üksteisest ka põhi- ja keskkooli õppekavad, on haridusministeeriumis valmis ning läheb ministeeriumidesse ja partnerorganisatsioonidele kooskõlastusringile. Sügisel peaks see jõudma riigikogusse. Arvamus Ott Ojaveer Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Treffneris on igal aastal testid. Me võtame kõik õpilased vastu ainult testide ja katsete põhjal. Mina põhimõtteliselt toetan kümnendasse klassi vastuvõtu katseid ja õpilased peaksid olema võrdses olukorras, kas ta siis läheb Tartus või Tallinnas ühte kooli, teise või kolmandasse. Ei tohiks olla nii, et ühte kooli saab katsetega ja teise võetakse veel kuidagi teisiti. Ma ei näe Treffneris ühtegi teist varianti kui toimetada vastuvõtukatsetega. Me ei saa võrrelda õpilaste lõputunnistusi. Peaks olema ühtedel ja samadel põhimõtetel vastuvõtt. Eestis läheb gümnaasiumi liiga palju õpilasi, tegelikult peaks suurem hulk minema kutseharidusse. Eesti liigub ikkagi Euroopa Liidu poole ja näiteks Norras ja Šveitsis läheb minu teada oluliselt rohkem õpilasi kutseharidusse. Gümnaasium peaks olema suund akadeemilisema kõrghariduse poole. Me peame välja mõtlema, mida Eesti riik pikemas perspektiivis tahab, ja katsed ei ole mitte selleks, et vähendada noorte edasiõppimise võimalusi, küll aga selleks, et leida neile selleks sobivad kohad. Kui õpilane ei püüdle akadeemilist kõrgharidust, siis miks ta peaks gümnaasiumi minema. Kutsega saaks ta ehk oma elu tulevikus paremini elada. Helle Maalmann Tartu Tamme gümnaasiumi direktori asetäitja Terve Tartu linn on kehtestanud süsteemi võtta õpilasi gümnaasiumi katsetega. Linnavalitsus on määranud kuupäevad: Treffner ja Härma teevad katsed varem ja siis teised Tartu koolid ühel ja samal kuupäeval, ühel ja samal kellaajal. Iga kool koostab oma katsete testid, ühtlustatud teste ei ole. Laps valib juba praegu, kas ta võimed lubavad üldse tulla katsetele, ja kes katseid ei läbi, see peabki valima kutsehariduse. Praegune katsete süsteem on ennast juba aastaid õigustanud, aga ma siiski kahtlen, kas oleks vaja selliseid ühtlustatud üleriigilisi katseid. Tegelikult on karjäärinõustamine kõikides Tartu koolides olemas, karjäärikoordinaatorid teevad vastavat tööd juba eelnevalt. Nõustamine on toiminud mitmed aastad: käiakse koolides, tehakse võimekuse teste, antakse individuaalset tagasisidet lastele ja vajadusel ka vanematele. Juba enne, kui lapsed lähevad katsetele, on neil endast üsna hea pilt, kus oleks sobiv õpinguid jätkata. Kui laps ise saab aru, et ta huvid ja võimed langevad kokku, siis see on kõige parem variant. Andrus Kompus Tartu Kutsehariduskeskuse direktor Eks Eesti probleem ole ikka olnud see, et liiga palju õpilasi läheb põhikoolist gümnaasiumi. Tagajärg on, et tööandjatel napib töökäsi. Kui vaatame kas või naabermaid, siis seal on see suhe ikkagi hoopis teine: umbes 50 protsenti läheb kutsekooli ja sama palju gümnaasiumi. Meil läheb gümnaasiumi kohati 70 protsenti, mõnes linnas isegi 80 protsenti õpilastest. See ei ole loomulik, arvestades ka meie praegust majandusolukorda. Humanitaarvaldkonnas toodame õpilasi üle, aga tehnikas jääb neid vajaka, niisiis ma arvan, et see on igati normaalne samm. Praegu on väga suur nõudlus oskustööliste järele, ükskõik, mis valdkonna me ka ei võtaks – ametikoolid on ammu rääkinud, et olukorda tuleks kuidagi reguleerida. Kas selleks on katsed või mingi muul moel selekteerimine, aga üks unustushõlma vajunud võimalus on ka kutsenõustamine. Tartus see toimib, aga Eestis terviklikku süsteemi ei ole. Massiline kesk- ja kõrgharidus ei vii riiki edasi. Lihtsam oleks, kui õpilane tuleks pärast põhikooli ametikooli. Pärast seda on samuti ju kõik teed lahti, kaasa arvatud kõrgharidus. Ka kutseharidussüsteem on läinud paindlikumaks, on loodud lisa-aasta nendele, kes tahavad kõrgkooli minna. Ene Kapp 8. klassi õpilase ema Minu laps läheb alles kaheksandasse klassi ja seepärast pole ehk veel jõudnud ennast gümnaasiumi või kutsekooli pääsemise korraga väga kurssi viia. Nii palju, kui töökaaslaste ja tuttavate jutust kõrvu on jäänud, ei pääse juba praegu gümnaasiumi ilma katseteta, ka oma kooli mitte. Katsed peavad jääma, loomulikult. Süsteem on igati loogiline, sest iga kool ootab teatud huvide ja tasemega õpilasi, kellest on loota, et nad suudavad ja tahavad õppida just selles koolis. Kõiki soovijaid ei tasuks automaatselt gümnaasiumi lubada. See võib tekitada valesid lootusi: inimene saab küll sisse, hakkab õppima, aga tegelikult ta ei suuda ega ole ka huvitatud. Ja vabadus valida kutsekool on ju praegugi, kuigi mulle tundub, et seal õppida on päris raske, eriti erialadel, kus omandatakse ka keskharidus. Kui on probleeme kutsekoolide täitumusega, siis äkki peaks üle vaatama nende erialad ja õppimistingimused. |
Kõik tänased
