Neli kuud Tartu linnapea olnud Urmas Kruuse kirjutab Tartu Postimehes, et kindlasti pole ta sel ajal istunud käed rüpes.

See artikkel oli valmimas juba enne teisipäevases Tartu Postimehes ilmunud Vahur Kalmre arvamust, et linnapea peaks Tartus toimuva suhtes rohkem sõna võtma.

Samal teemal: Vahur Kalmre: palun tõsisemaks, linnapea!

Kindlasti ei ole ma sel ajal istunud käed rüpes – linnapeana olen olnud kõigi nende nelja kuu jooksul tehtud otsuste juures. Nüüd leian, et aeg on sõnavõtuks küps.

Tegelikult ei oleks ma uskunud, et minust nii kiiresti tartlane saab – nii füüsilises kui vaimses mõttes. Olen varem tihti mõelnud, millest Tartu erilisus tuleneb. Nüüd usun, et Tartu inimestest.

Esimestel töökuudel olen võimalikult palju ka Raekoja platsist eemale kiiganud, kuna raekoja paksude müüride vahele elu oma eheduses sageli ei jõua. Kuid nii nagu iga tartlane, olen nende paari siin elatud kuu jooksul hakanud märkama sedagi, mis võiks olla linna elus teisiti ja mida annaks teha paremini.

Bussiliiklus muutub veel

Kõigepealt ei saa üle ega ümber hiljuti tehtud bussiliikluse muudatusest. Tegelikult oli aeg ümberkorralduseks küps juba enne minu linnapeaks saamist. Praegugi ei muutnud me ju kogu bussiliiklust – 22 liinist kümme jäid täiesti samaks ning paljud liinid muutusid osaliselt.

Sellegipoolest loodan, et paranes nende paljude inimeste olukord, kelle soov oli kiirem ühendus eri linnaosade ja kesklinna vahel, mida näitavad ka rahvavood ja kooliõpilaste liikumine.

Ma ei ütle, et praegune kord sai ideaalne – et jõuda täiuslike bussiliinideni, tuleb teha veel mitu sammu. Need muutused ei pruugi olla meeldivad ja kerged, aga me püüame seda teha nii, et linlaste igapäevaelu saaks võimalikult mugav.

Muuhulgas ei toeta bussiliikluse kvaliteedi tõusu praegune riigihangete süsteem, mis soosib kõige odavama pakkumise heaks kiitmist.

Bussisüsteemi kvaliteetsemale tasemele viimiseks tuleks järgmine leping sõlmida pikemaks ajaks, mis võimaldaks erasektoril paremat teenust pakkuda ning annaks julguse ja kindluse uusi busse soetada. Me ei saa eksisteerida väljaspool üldist majandusloogikat.

Külastades Tartu ettevõtteid ja kohtudes inimestega, kes suudavad luua töökohti, uusi väärtusi, olen saanud palju positiivseid kogemusi – näinud tõelisi Tartu ja oma ala fanaatikuid, kes oma ettevõtteid arendades ei unusta toetada ka kultuuri ja sporti.

Me ei saa vaadata ettevõtet lahus linnast kui tervikust. Meie konkurentsivõime sõltub üksteisest ning laiemalt võttes kogu Lõuna-Eesti infrastruktuurist.

See, kas me saame endale lennuliikluse, millal valmib Tartu ümbersõit, kas Tallinna–Tartu maantee muutub kiiremaks, pole linna ega ühe ettevõtte probleem, vaid kogu Lõuna-Eesti oma.

Rohelise linna eest

Et Tartu linnakeskkond püsiks inimsõbraliku ja hubasena, on minu arvates aeg tõsta kilbile Tartu kui rohelise linna idee. Kuigi osas linnajagudes rohelust jagub, on see suures osas saadud päranduseks eelkäijailt.

Et meistki tulevastele tartlastele midagi päranduseks jääks, tuleb tegutseda täna. Pean silmas uusi elurajoone, kus linnavalitsus saab palju jõulisemalt oma sõna sekka öelda.

Meil on rõõmustavaid näiteid, kus linna seisukohti jagavad ka kinnisvaraarendajad – näiteks kinnitas linnavalitsus ühel suvisel istungil Ihaste kandis Männimetsa teel detailplaneeringu, millest pool ala määrati ühiskasutuses olevaks rohealaks ja teisele poolele võis kinnisvaraarendaja suhteliselt hõredalt püstitada looduslikku keskkonda sobivad hooned.

Peale puhtama õhu ja elamisväärsema keskkonna seostub rohelusega otseselt ka vaba aja sisustamise temaatika. Pean liikumise propageerimist üheks oma ülesannetest.

Sellepärast osalesin ka Tartu rulluisumaratonil ja kavatsen linnapeana osaleda kõigil teistelgi Tartu Maratoni üritustel. Iga linnaosa läheduses peaksid olema rohevööndid, kus inimesed saaksid aktiivselt liikuda. Praegu pole aga näiteks linna suurima elurajooni Annelinna läheduses head terviserada.

Samuti vajab korrastamist ja valgustamist politseimaja vastas metsatukas asuv suhteliselt unarusse jäänud terviserada.

Koolide spordiväljakuid ja lasteaedade mänguplatse saaks väikeste tartlaste vaba aja sisustamisel palju mõistlikumalt ära kasutada.

Kindlasti nõuab see mõtteviisi muutust ja kodanikujulgust, aga miks peaksime laskma end käputäiel vandaalidel ja pättidel seada olukorda, kus osa meie ühisest väärtusest seisab suurema osa ajast sõna otseses mõttes luku taga.

Usun, et leiame võimalusi ja ideid siin asju ümber korraldada.

Tartu kultuurikeskkond on väga eriline, seda hinnatakse ka väljaspool Tartut ja nii mõnigi festival tahaks siia kolida. Tartlased on hea publik ja hea publik ei teki tühjalt kohalt, vaid selle kujunemine võtab aastakümneid.

Kultuur ja investeeringud

Üks Tartu kultuuri alustalasid on kahtlemata Vanemuise teater ja kontserdimaja. Tartu tõeline rikkus on siinsed arvukad koorid ja rahvatantsurühmad. Neid tuleb hoida ja toetada.

Tahaksin väga, et tartlastele nii omane loomingulisus ja kunstimeel jõuaksid rohkem ka väljapoole Tartut.

Investeeringud Tamme staadionisse kannavad eesmärki, et kõrgel lehviks ka meie spordilipp. Tulevikus tuleks ka sel alal tugevamalt jätkata investeerimist inimestesse – treeneritesse ja nende kasvandikesse.

Kultuurist rääkides ei saa aga kõrvale jätta raamatukogu, millest Berk Vaher ka möödunud nädalal Tartu Postimehes (28.08) kirjutas.

Mõistagi on raamatukogu tartlasele ülimalt oluline kultuuriasutus. Samas oleksid need lepingud ja see vorm, kuidas me oleksime praegu endale raamatukogu saanud, erasektorile väga hea äriplaan, linnale aga selgelt röövellik.

Olen seda meelt, et raamatukogu praegusi olusid tuleb kindlasti parandada, otsides samal ajal ideid, kuidas edasi minna.

Meie poisid ja tüdrukud ei pea raamatuid lugema sajus ja külmas, sest ka investeeringud haruraamatukogudesse on tehtud linlaste soovist ja heaolust lähtuvalt – viimase kahe aasta jooksul oleme raamatukogudesse investeerinud üle 13 miljoni krooni, korda on saanud Annelinna harukogu ja tingimused on oluliselt paranenud Tammelinna harukogus.

Täna ei ole küsimus raamatukogu puudumises, vaid tõdemuses, et tahaks enamat.

Miks mitte arutleda ka võimaluse üle, et linn ja ülikool ehitavad ühtse raamatukogu-infokeskuse, mis sisaldab ka kõiki linnaraamatukogu funktsioone. Ehk on just praegu selleks õige aeg?

Soovin linnapeana edaspidigi võtta sõna linnale olulistel teemadel.

Samuti hindan väga ja ootan konstruktiivseid ettepanekuid kõigilt tartlastelt, olgu need siis esitatud meedia vahendusel või individuaalselt.