Kaubarong Tartu raudteejaamas eile kella 11 paiku. Öösel kell pool kolm seisid samal haruteel kütusetsisternid, mis Eesti Raudtee väitel olid tühjad. Foto: Margus Ansu

Seoses eileöise tulekahjuga Tartu vaksalis lubavad linnavolikogu opositsionäärid varasemast ägedamat võitlust linnas seisvate kütuserongide väljakolimise nimel, Eesti Raudtee peab paanika kütmist asjatuks.

Kaks aastat tagasi sotsiaaldemokraadina kaubajaama ründama asunud, vahepeal Isamaaliitu kolinud Enn Tarto lubas, et püüab suveks vaibunud võitluse opositsioonis taas elavdada.

«Muudame oma rünnakud teravamaks ja konkreetsemaks,» lausus Tarto. «Loodetavasti läheb linnavalitsuse kriisikomisjon oma üldsõnaliselt toetuselt üle konkreetsele toetusele. Kaubajaam peab Tartust kaduma.»

Eile tegid samasisulise avalduse ka sotsid: Tartu linnavõim peab koos Eesti Raudteega astuma kohe samme kütuserongidele uue seisukoha leidmiseks Tartust väljas.

«Pole mõtet arutleda, kas Tartu linn oli täna öösel kümne minuti või kümne meetri kaugusel katastroofist,» teatas volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Tõnu Ints. «Nüüd ei saa enam piirduda alamakstud päästetöötajate tänamisega, et nad taas halvima ära hoidsid.»

Koguneb kriisikomisjon

Tartu linnapea Laine Jänes teatas eile, et kutsub täna kella kaheksaks raekotta linna kriisikomisjoni osalise koosseisu, kuhu kuuluvad politsei, päästeameti, Eesti Raudtee ning Rein Kilgi kui vaksalihoone omaniku esindaja.

Jänese väitel tahab ta pilti, kuidas sai süütamine võimalikuks, kui suur oli kütusetsisternide plahvatamise võimalus ning kas midagi tuleb muuta raudteel või vaksalihoone turvamises.

«Pole mõtet rääkida, mis kõik oleks võinud juhtuda,» arutles Jänes. «Hirmu ei maksa külvata, aga ükskõikseks ei saa loomulikult ka jääda.»

Eesti Raudtee avalike suhete juht Priit Koff ütles, et on ennatlik rääkida muudatustest kaubarongide ešelonide hoidmisel Tartu jaamas. Koffi sõnul võib see küsimus küll tõusta tänasel kriisikomisjoni koosolekul.

Koffi kinnitusel reaalset plahvatusohtu ei tekkinud. Vaksalihoonest vaid viie-kuue meetri kaugusel teisel haruteel seisnud tühi kütuserong ning ligi paarikümne meetri kaugusel neljandal teel olnud diislikütuse lastis rong veeti Koffi sõnul eemale veerand tundi pärast turvafirma Scorpion kõnet häirekeskusse.

Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Evelin Uibokand sedastas, et tulekahjueksperdid on peaaegu täiesti kindlad süütamises.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Margus Grossi sõnutsi peab seda loomulikult kinnitama täiendav ekspertiis. Gross ei saanud paraku kinnitada arvatava süütaja või süütajate kinninabimise kuuldust. Eile polnud veel ka ühtegi kahtlusalust.

Ööga kaks häiret

Rein Kilgile valveteenust osutava turvafirma Scorpion müügijuht Rode Pärnmägi avaldas, et ööl vastu eilset oli Tartu vaksalis koguni kaks põlengut. Esimesel korral, enne südaööd, põles õues seisnud prügikast, mille turvamehed ise kustutasid. Teisel korral, pisut enne poolt kolme, oli leekides hoone sein.

Mõlemal puhul sõitis patrull kohale pärast seda, kui vaksali elektrooniline valvesüsteem oli andnud häiret.

Pärnmägi pidas tõenäoseks, et esimesel korral andsid häiret liikumisandurid, kui keegi püüdis hoonesse tungida. Teisel korral aga juba suitsuandurid, kui põlengu suits majja tungis.

Ehitus algab tänavu

Vaksalihoone omanik Rein Kilk lubas, et ehitise restaureerimine algab veel tänavu, nagu ta juba kevadel plaani võttis. Kilk tõdes, et algne plaan oli töid alustada tuleva aasta alguses, kuid Laine Jänese pealekäimisel sai seda muudetud.

«Vaksali põleng midagi ei kiirenda, kuid lükkab ilmselt edasi restaureerimise lõpu ning teeb töö kindlasti kallimaks,» sõnas Kilk.

Varem on räägitud kuni pooleteise aasta pikkusest ehitus- ja taastamisprotsessist, mis peaks lõppema 2008. aastal. Vaksali peahoone ning pagasiaida peale peaks Kilgi rehkendusel kuluma vähemalt 30 miljonit krooni.

Plaani kohaselt kujuneb vaksalihoonest kunsti- ja kultuuriürituste korraldamise kompleks.