Kas selle venitamise taga võiks olla taktika hoida oma kandidaate saladuses, et siis ühel hetkel suure üllatusega välja tulla? Ei, vaevalt. Pigem tundub, et venimise taga on probleemid kandidaatide (vähemalt uute ja üllatavate) leidmisega nimekirjadesse. Miski pole uus siin septembrikuus. Vähemalt alguses.

See, et ekslinnapea Andrus Ansip seekord kohalikku Reformierakonda ei vea, teadsime juba ammu. Ülejäänud nimed Reformierakonna nimekirja eesotsas on tuntud ja teatud tegelased, uut eimiskit. Siiski, erinevus eelmiste valimistega on.

Veel eelmistel valimistel olid nimekirja eesotsas kodanikud Hanson, Tein ja Seli, nüüd on need mehed peidetud nimekirja sisse või lausa lõppu. Teame-teame, objektiivsetel põhjustel peidetud. Muidugi oleks oodanud, et Toomas Tein jätab vähemalt ühed valimised pärast pattulangemist vahele, aga ei. Või et Neinar Seli, jättes oma nime nimekirja panemata, ei laseks seda bussijaamagrupeeringuks tituleerida, aga ei. Ju mehed ise teavad, millega riskivad.

Uudislikum uus nimi, mis praegu avalikuks saanud, on ehk sotsiaaldemokraatide esinumber Jaan Kaplinski. Kindlasti on see sotside võit pärast Enn Tarto lahkumist ja Marju Lauristini kõhklemist. Aga

Aga niisuguste esinumbrite tulek valimistele tekitab taas kord kahtluse, et valimised on jälle üks, töö volikogus aga sootuks teine asi. Kas Kaplinski ikka on see mees, kel aega ja tahtmist linnavolikogu igapäevase tööga tegelda ning eelarveridades või detailplaneeringutes näpuga järge vedada. Ei tea ju lõplikult hinnata, kuid siiani tundub Kaplinski küll suuremate ideede mees olevat kui kohalik pusimine.

Tegelikult ei puuduta selline mõttearendus ainult sotsiaaldemokraate ja Kaplinskit. Samasuguses vastuolulises kolmnurgas parteidistsipliini, muu tegevuse ja linnavolikogu töö vahel näivad heitlevat ka Isamaaliit ja Res Publica.

Isamaaliit on taas nimetanud oma linnapeakandidaadiks Tõnis Lukase, kes alles mõnda aega täidab Isamaaliidu üle-eestilise juhi vastutusrikast ülesannet. Neid ameteid (Tartu linnapea ja parteijuht) ühildada pole võimalik. Seda tõestas kujukalt juba Ansip, kes parteijuhiks saades läks kohe varsti Tallinna.

Miks arvata, et Lukas saaks hakkama vastupidise liikumisega. Ei saa, Lukase nimetamine linnapeakandidaadiks pole miskit muud kui tunnistus Isamaaliidu pingi lühidusest.

Või Res Publica. Jälle on selle erakonna esinumbriks pandud Teet Jagomägi. Vaieldamatult värvikas ja tõsine persoon, kuid mitte kohalikus poliitikas.

Esinumber oli Jagomägi ka eelmistel kohalikel valimistel, kuid üsna kiiresti pärast volikokku saamist taandas ennast partei liidri kohalt. Ei ole mehel, kel rohkem asja Regio tegemistes maailma vahet sõita, aega kohalikus poliitikas tõsine tegija olla. Seda tõestavad arvudki. Linnavolinik Jagomägi on osalenud 55 võimalikust volikogu istungist 34-l, olles sellega selgelt nimekirja sabas. Tema töö rahanduskomisjoniski pole olnud aktiivsem, 47-st 25 kohalkäiku tõestab räägitut: valimiste vapinäod valdavalt ei tee tööd volikogus. On siis vaja nende nägudega ennast petta lasta.

Valijail on tõesti, mille üle Tartus aru pidada.

Selle korra lõpetuseks üks lõbusamat – tegelikult muidugi koomiliselt kurvemat – sorti lugu, mille pealkirjaks võiks olla

Poliitikutel pingelised ajad

Poliitikutel on käed tööd täis ja aega vähe, nii et vahetevahel võib tõesti segi minna, mis erakonda mis hetkel kuulutakse ja mis tõde maailmale kuulutatakse. 26. augustil sai teatavaks, et Tarmo Leinatamm lahkub Res Publicast ja astub taas talle meelepärasemaks muutunud Reformierakonda. Mees teeb, mis mees tahab.

Paraku said päev hiljem (!) ehk 27. augustil Elva linnakese inimesed kohalikust lehest lugeda sellesama Leinatamme kommentaari, kus poliitikust dirigent nimetab võimukoalitsiooni – siis ka Reformierakonda – igasuguste halvustavate nimedega. Näiteks kirjutab Leinatamm, et Ansipi valitsuskoalitsioon tegutseb Nipernaadi-sarnase mehe ideaalis, kus olulisem on pulli teha

Kreisi olukord tõesti, et läkski Leinatamm ise sellesse pullitegemise koalitsioonierakonda. Head teed teilegi, koalitsioonierakonnad, lõpetab Leinatamm oma kommentaari jube irooniliselt. Head teed sullegi, Leinatamm! Pulli teatavasti teevad pullimehed poliitikas alati.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: