Kutsikas on liinitakso, milles pole surmarihmu ja kus minu arvates ei tohiks sôidu ajal ka seista, või kui, siis vahetult enne peatumist. Kui see on ühejalabuss, siis on juhil parem käsi üsna vaba. Juht, keda ma môtlen, triigib sôitu jätkates kôik paberrahad käte vahel sirgeks ning vôtab voldid välja. Arvatavasti on ta seda ôppinud ise – oleks tal olnud ôpetaja, näeks teisigi ôpilasi. Mis tulu ta sellest saab? Kui ta annab kassa üle vôi raha tagasi, on tal kôik «paberid» korras. Kuid samamoodi teeb ta otsekohe kindlaks ka vigase paberraha, eriti sellise, millelt on number ammugi ära rebitud. Raske uskuda, et keegi teeb oma raha ise sandiks. See peab olema vôôras raha ning kes nônda talitab, peab olema väga kuri kôige peale: ise, raha, rahvas ja riik. Ta mõtleb teisiti Kutsikajuht, kellest ma kirjutan, môtleb teisiti. Ta ei taha ôieti muud, kui et tööriistad oleksid korras, ja sôitja käest kasseeritud raha on üks tema tööriistu. See ei ole tema isiklik vara, kuid ta annab selle edasi paremas korras kui niisugusena, nagu ta selle sai. Oma kutsikaid ta pikemaks ajaks vuntsida ei jaksa, sest iga inimene paneb kutsika ukse kinni eriomase tugevusega. Teiste raha ta vuntsib, sest ajutiselt on see tema jagu. Kui paljud meist teevad tööd samal kombel kui see kutsikamees? Muide: kui takso- ja bussijuhtidel peab rooli kôrval olema näha ka täisnimeline silt ja paljud pikamaamehed panevad esiklaasile roolist allapoole vähemalt oma eesnime, miks siis kutsikajuhid on anonüümsed? Ehk ongi see silt kuskil, kuid teda ei pea otsima. Mitte just igal päeval, ent umbkaudu kord nädalas saan ajalehe, mis on rohkem kortsus kui siledal paberil. Hea, kui saangi. Päev oli esmaspäev, kuupäevaks 30. juuli. Kellaajaks 20 minutit enne üht. Esimene lehekiosk oli lôunaks suletud, kohalik peapostkontor oli päevalehtedest tühi. Jäägitumalt. Leheostu rahvamatk Môttelist sirgjoont pidi peapostkontori lehemüügiosakonnast mônikümmend meetrit Jôgeva poole jääb kesklinna kaubahalli toiduosakond. Sealgi müüakse lehti ja mahlade ning puuviljade vahelt ma ka nad sain. Üks oli vähe kortsus, teine, nagu kirjutas Juhan Smuul, kuutepidi kôver. Mingid kolumatsid on lubanud, et me hakkame kuuluma viie kôige rikkama, harituma jne riigi hulka. Kui heade môtete linnas tuleb päevalehe ostuks käia rahvamatkal, kas see on siis rikka riigi tunnus? Ometi on ka ajaleht tihtipeale tööriist. Eelmisel aastatuhandel, Leonid Brežnevi ajal, kadusid Nôukogude Liidus, vähemalt Eesti NSVs, poodidest kahesugused sildid. Ühtedel oli kirjas sundnomenklatuur – kaubad, mis pidid olema müügis kogu aeg. Minust vanemad inimesed vôiksid mäletada, mis kôik seal kirja oli pandud ja kuidas sellest kinni peeti, mina mäletan silte ja seda, et nomenklatuuri ei täidetud. Teistel olid kujutatud sea ja veise lihakehad profiilis. Ka need kadusid nagu tatar, mida müüdi ainult suletud asutustele nagu tuberkuloosidispanserid ja suhkruhaigetele. Praegu ajalehed sundnomenklatuuris ei ole – ning ikkagi on paradoksaalne, et hommikuses Tartu–Tallinna kiirrongis saab Postimehe, SL Ôhtulehe ning Äripäeva ja Sirbi kätte enne kolmveerand seitset, aga keskhommiku lôpul ei saa sa enam kindel olla, et vôid esimesest putkast osta kôik. Segamini härra ja mats Keegi, kelle leivaks on inimeste käitumise prognoosimine Eesti Vabariigis, ei tule juba ammu oma tööga toime. Kui see keegi on môni sotsiaalteadlane, siis neid näikse huvitavat rohkem see, kas üks tööl käiv vanaema otsib endale kolleegide hulgast uut vôi järgmist elukaaslast. Niisugused uurijad käituvad umbes nônda nagu see iseteadvalt tähtis külamees, kes ühel päeval tuli söögikohta Rasputin lôunatama ja küsis baaridaamilt, kus ta saaks oma autot parkida niiviisi, et ei peaks selle eest maksma. Korralikult seeditud lôuna kestab kuni poolteist tundi. Lihtsalt enda arvates kalkuleerida oskav rahajômm ajas endas härra ja matsi segamini. Mulle vôidakse väita vastu, et see ei ole kôrgem kirjandusteadus. Ma ei kujuta ette säärase teaduse kôrgust, mis ei suuda näha, missugune on see tegelikkus, mille keskelt kirjandus ise sünnib. Astuge mônda linnaliinibussi enne pensionile jäämist, ja te avastate nukra imestusega, kuidas jäneseid on ilmselt rohkem kui vindiseid vôi haisvaid sôitjaid. Ometi on ka linnaliinibuss ühiskondlik tööriist. Meil on segi läinud, kui palju niisuguseid riistu on ja kui korras nad peavad olema. |
