Sulge aken


 
Erivajadustega lastele rehabilitatsioonikeskust rajava sihtasutuse Eesti Agrenska Fond nõukogu liige Tiina Stelmach teeb kiigel hoogu väiksele tüdrukule, kes sihtasutuse korraldatavas suvelaagris on esimest korda mitu päeva kodust eemal iseseisvalt hakkama saamas.
Foto: Kalev Saar
Mudilased ajavad viis päeva oma asja
02.08.2006 00:01
Vilja Kohler

Tilluke paksude prillidega tüdruk pistab lõuna lõpetuseks nahka piraka vaarikakoogi ja teatab siis üle söögitoa kõigile kõva häälega: «Mulle siin meeldib!»


Tuli see nüüd koogist või oli tal vaja veidi oma enesekindlust suurendada. Ilmselt ka viimast, sest see väike tüdruk ja veel viis poissi-tüdrukut on esimest korda pikemaks ajaks ema-isa tiiva alt väljas, erivajadustega laste suvelaagris.

«Eks meil tuleb väikseid muresid ikka ette,» ütles suvelaagrit korraldava sihtasutuse Eesti Agrenska Fond nõukogu liige Tiina Stelmach. «Üks tüdruk ei tahtnud kohe meiega kampa lüüa, lasime tal oma toas rahus kohaneda.»

Tulevad üllatuskülalised

Eesti Agrenska Fond korraldab füüsiliste ja vaimsete puuetega lastele suvelaagreid kolmandat suve. Tänavu on kolm pedagoogi ja kolm tugiisikut kuue mudilasega pansionaadis Loodus laagris juba teist korda.

«Erivajadustega laste vanemad on lapse haiguse tõttu temaga pidevalt koos,» rääkis Stelmach. «Kuid ka emadel-isadel on tarvis oma asju ajada.»

Erivajadustega laste vanematele oma asjade ajamiseks või miks mitte ka väikse puhkepausi pidamiseks pakubki Eesti Agrenska Fond hoideteenust suvelaagri vormis. Laagri korraldamise raha sai sihtasutus Euroopa Liidu sotsiaalfondi EQUAL programmist.

Mida siis laagrisse kogunenud mudilased esmaspäevast reedeni teevad? Kaasa on võetud palju arendavaid mänguasju ja puhkepausideks ka multifilme. Kavas on külaskäik ratsatallu ja jaanalinnukasvandusse. Tulevad ka üllatuskülalised – teenistuskoer saatjaga.

Palju abivajajaid

Kui sihtasutus saab oma rehabilitatsioonikeskuse Tammistu mõisas valmis, saavad erivajadustega lapsed rohkem laagrites käia, kinnitas Tiina Stelmach. «Siis hakkame pakkuma ka lapsehoidmisteenust nädalavahetusteks,» lisas ta.

Tartumaal elab 550 puudega last, neist 375 on tartlased. Kas Tartu linn on valmis erivajadustega lastele hoideteenust ostma?

«Kui keegi tuleb hea mõttega lagedale ja pakub linnale puuetega laste hoideteenust, siis miks ei peaks linn seda toetama,» vastas Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna juhataja asetäitja Tiina Kruuse. «Kui meile esitatakse hea projekt puuetega lastele näiteks laagri korraldamiseks, siis taotleme selleks linna eelarvest raha.»



©1995-2012 Postimees