| Tudu põhikooli viisteist aastat juhtinud ja seal kokku 23 aastat õpetajana töötanud Riho Mäe ei tunne oma ametist enam rõõmu. «Kui ma oma kodus puid lõhun või põllult kive kannan, näen ma tulemust, koolis enam mitte,» vastas ta ajakirjaniku küsimusele lahkumise põhjuste kohta. «Maal ei ela enam inimesi, elanike arv kahaneb. Vaid kaks korda aastas märkan, et linnainimesed väärtustavad maaelu, need on jaanipäev ja jõulud,» arutles ise Tudus elav Mäe. Endine metsatööstuse asula Tudu kujutab endast justkui saarekest keset metsi ja rabasid. Aga sellel saarekesel on olemas kõik inimeste eluks vajalik: kool, raamatukogu, rahvamaja, trahter, kirik, surnuaed, postkontor, pood. Vinni vald on Tudu tulevikule mõeldes remontinud rahvamaja-raamatukogu ning rajanud vee- ja kanalisatsioonitrasse. Õpilasi ka Ida-Virust Praegu jääb Tudu koolis lapsi vähemaks. «Kevadel oli neid 63, aga võib-olla sügisel nii palju pole,» ütles Riho Mäe. Esimesse klassi tuleb sügisel kolm õpilast, tulevikus on neid lisandumas, sest asula vahel on titevankreid liikumas näha. Tudu koolis käiakse ka Ida-Virumaalt. «Viisteist kilomeetrit ühelt ja viisteist teiselt poolt Tudut,» iseloomustas piirkonda Riho Mäe, kes ise on teeveerest õpilasi kokku kogunud. «Lastevedu kooli ja koju oligi üks minu ülesanne,» täpsustas ta. Niisugune pisike maakool nagu Tudu vajaks tema sõnul normaalseks toimimiseks suurematest ja linnas asuvatest koolidest teistsugust rahastamist. Ka haridusministeerium tunnistab, et suurtele ja väikestele koolidele raha ühtemoodi jagada on vale. Pole eriolukorras Uue rahastamiskava mudelis on kirjas, et kui väike õpilaste arv klassis ei võimalda katta õpetamise kulusid, arvestatakse koolile lisaraha. Eriolukorras koolideks peetakse kava järgi väikesaartel asuvaid koole või põhikoole, millele lähim põhikool asub kaugemal kui 30 km ning mille 3. kooliastmes (seitsmes, kaheksas ja üheksas klass) õpib rohkem kui 10 ja vähem kui 30 õpilast. Lisaks on uues rahastamismudelis, mille teksti tõi Virumaa Teataja toimetusse Tudu kooli olukorraga kursis olev riigikogu liige Vello Tafenau, erikoolina nimetatud ka Meremäe-Obinitsa kooli. Teadus- ja haridusministeeriumi abiminister Erkki Piisang selgitas, et kava ei tasu võtta lõplikuna ja eranditest on veel vara rääkida. «Uus rahastamiskava pole veel valitsusse jõudnudki,» põhjendas ta. Riho Mäe on kindlalt otsustanud koolijuhi ametist loobuda. «Ma ei taha enam tunda piinlikkust õpetajate ees, et ei suuda nendele palka maksta,» tunnistas ta. «Ja mul on viis last, lähen tööle, sest pean nad ära toitma,» lisas Mäe. Lisaks Mäele lahkuvad Lääne-Virumaal omal soovil koolijuhi ametist veel Võsu põhikooli, Kunda ühisgümnaasiumi ja Lehtse põhikooli direktor. |
kõik galeriid
