Eestis elab täna maal 180 000 peres 450000 inimest. Meil on täna 100 000 metsa ja põllumaa väikeomanikku. Ja meil on 19 000 tegutsevat põllumajandustootjat, kelledest 18 500 on peretalud. Eesti riik on iseseisvuse taastamise järgselt 15 aastaga toetanud põllumajandust 4,6 miljardi krooniga, andnud lisaks välja 2,5 miljardit krooni riiklike laene ja 1,9 miljardit krooni riiklike garantiisid. Tänaseks on meie riigi arenguvõimalused märkimisväärselt paranenud. Me oleme Euroopa Liidu liige, tänu millele me realiseerime oma põllumajandussaadusi maailma kõige kallimal siseturul. Lisaks toetab järgneva 15 aastaga Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika Eesti põllumajandust ja maaelu 50 miljardi krooniga. Praeguse valitsuskoalitsiooni poliitika jätkudes jagame me sellest aga 3/4 kolmesajale suuremale põllumajandustootjale. Meie arvates pole selline poliitika Eesti riigi ja rahva huvides. Me soovime ka Eesti kodanikelt küsida, et milleks meile selline riik?
I MEIE VÄÄRTUSED JA POLIITILISED EESMÄRGID Meie maaelu- ja põllumajanduspoliitika programm peab oluliseks, et Eesti riiklus, rahvus ja territoorium, eestlastest väikeomanike maa- ja metsaomand, kultuuripärand ja maaelu, tasakaalus ökosüsteem ja bioloogiline mitmekesisus jääksid püsima ning oleksid väärtustatud ja kaitstud.
Me väärtustame peretaludel ja nende ühistutel baseeruvat maamajandusmudelit. Tagame peremetsanduse süsteemse ja pikaajalise arendamise. Toetame põllu- ja metsamaa säilimist eraisikute omandis. Me leiame, et riik peab suunama Euroopa Liidu põllumajandusabi just peretalude majandustegevuse ja sissetulekute kindlustamisele.
Me loome avatud konkurentsiga ja ühtse turupoliitikaga põllumajandussektori. Tagame põllumajandustootmise riigi julgeolekuhuvidest lähtuvalt vähemalt isevarustamise tasemel ja taastame riigi julgeoleku viljareservid. Arendame Eesti põllumajandussaadusi eksportivaks riigiks. Väärtustame maheda ja tervisliku kodumaise toiduturu. Eesti põllumajandus peab ise varustama Eesti kodanikke põhiliste toiduainetega.
Me ajakohastame põllumajanduse juhtimisstruktuuri osalusdemokraatia põhimõtetest lähtudes ning loome Eesti põllumajandusele alternatiivsed ja multifunktsionaalsed tootmisvõimalused. Jõustame ühtsed nõuded ja vastutuse nõustajatele nii põllumajanduses, kui erametsanduses.
Me tasakaalustame sotsiaalseid suhteid ja vähendame edasist ühiskonna kihistumist maal. Investeerime maaomavalitsuste elamis-, tööstus- ja ettevõtluse infrastruktuuridesse, et kindlustada maaelanikele püsivat eneseteostust ja inimväärset sissetulekut. Kindlustame linnainimestele sidemeid maaeluga, toetades maaomavalitsustes suvekodude, suvilate ja suvemajade rajamiseks infrastruktuuride arendamist. Toetame külaliikumist, maamajanduslikku ühistegevust ja kodanikuühiskonna arengut.
Me parandame avalike teenuste kättesaadavust maal. Suurendame maaomavalitsuste juhtimis- ja finantsvõimekust. Vähendame regionaalset ebavõrdsust ja tasakaalustame Eesti maapiirkondade arengut.
II AVATUD JA KONKURENTSIVÕIMELINE PÕLLUMAJANDUS
1. Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) 147 riiki on seadnud endile 2001. aasta 14. aprillil Dohas ülemaailmse põllumajandusturu liberaliseerimise deklaratsiooniga eesmärgiks põllumajandussaaduste turgude vastastikkuse avamise - imporditariifide alandamise, ekspordisubsiidiumite vähendamise ja otsetoetuste vähendamise. Oleme seisukohal, et Eesti riigi huvides on edaspidi Euroopa Liidu turupoliitika toetuste vähenemisega vabanenud vahendite suunamine maaelu arengupoliitikasse.
2. Toetame Euroopa Põllumajanduse Garantiifondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Kalandusfondi ühtseid tegevuspõhimõtteid. Eesti riigi huvides on täna Euroopa Liidu põllumajanduse siseturu liberaliseerimine konkurentsitingimuste võrdsustamise suunas. Tootmiskvootide kaotamisega tekib Eesti tootjatel võimalus suurendada rahvusvahelistele turgudele jõudmisega konkurentsivõimelist tootmist. Turupoliitika toetuste vähendamisega tekib võimalus vähendada praegust kuni kolmekordset toetustasemete erinevust ja sellest tingitud ebavõrdset konkurentsi liikmesriikide vahel.
3. Toetame Euroopa Liidu toetuste jagamispõhimõtete ja kontrollisüsteemi lihtsustamist ning toetuste täielikku avalikustamist. Rakendame toetuspõhimõtet, kus mistahes äriühinguvormi taotleja korral iga tegeliku omanikuni jõuab ühekordne toetus, mis kõigi võimalike toetusmeetmete peale ei ületa ühe taotleja kohta ka ühekordset toetuslage.
4. Tagame Euroopa Liidu Ühtse Põllumajanduspoliitika (ÜPP) Eesti riigi kaasfinantseerimise täies ulatuses. Rakendame ÜPP I samba (turupoliitika) toetusi kõikidele tootjatele võrdselt, sõltumata nende omandivormist või suurusest. Diferentseerime vähemsooduspiirkonna hektaritoetusi.
5. Peame oluliseks toetada maaelu arengukavas põllumajanduse ja metsandussektori konkurentsi parandamise meetmetena (I telg) järgmisi valdkondi: põllumajandus-, metsandus- ja toidutöötlemise moderniseerimist ja investeeringuid, metsa väärtustamist ja majanduslikult väheväärtusliku metsamaterjali turuletoomist, noortalunike tegevuse alustamist, talunike pensionilejäämist, mahetootmist, kutseõpet, nõustamisteenuseid, teabelevi, juhtimis- ja asendusteenuseid, toidukvaliteedi programme, tootearendust, rakendusuuringuid ja tehnoloogiaprogramme, oskusteabe ja tehnoloogia siiret, ühistute ja tootjaorganisatsioonide arendamist, biokütuste- ja bioenergia tootmist.
> Loe edasi |
kõik galeriid
