Saaremaa Laevakompanii teenindust kritiseeriva praamireisija Tiia Tederi hinnangul jätab laevakompanii oma käitumisega kõigiti mulje, et reisijad ei olegi sadamasse oodatud. Justkui oleks parem, kui nad ei tuleks.

Mullu sõlmis riik taas kümneaastase monopolilepingu Saaremaa Laevakompaniiga (SLK) parvlaevaliikluseks mandri ning Hiiumaa ja Saaremaa vahel. Laevafirma juhatuse esimees Tõnis Rihvk väidab, et neil aastail on järjekord sadamates paratamatu (PM, 26.07.).

Samal teemal: Tõnis Rihvk: Paratamatu järjekord Aivar Reinap: Seadustatud liigkasu praamiäris

Ta süüdistab poliitilisi jõude firma arengu pidurdamises, viitab piiravale liinilepingule ja nimetab teenindust kritiseerinud ajakirjanikku kibestunuks. Kompanii juht ei luba mingit paranemist, olukord on lootusetu.

Kommentaar tekitab kõhedust. Sõidan SLK laevadega pidevalt ja mul on regulaarseid praamireisikogemusi 15 aastat.

Järjekord Heltermaa või Rohuküla sadamas on aastatega palju neelanud mu vaba aega – kalleimat vara. Reisijatevedu Hiiumaa liinil on organiseeritud keeruliselt, omapäraselt, lausa unikaalselt. Muidugi pole ma tuttav liinilepinguga. Küll aga tundub olevat arenguvõimalusi teeninduses ja suhtumises.

Autokohta laevas soovitab laevakompanii ette kinni panna ja broneeritud auto pääseb kindlal ajal väljuvale alusele. Vastupidiselt tavaloogikale on broneeritud pilet 50 krooni kallim, kusjuures nädalalõpureisidel on laevapilet nagunii 50-protsendilise hinnalisaga.

Kas broneeringut saab?

Teenusepakkuja küsib ja klient on nõus maksma, kuid kahjuks ei jätku seda hüve kõigile soovijaile. Liiga paljud reisijad ei taha järjekorras seista ja eelistavad maksta pileti eest rohkem. SLK broneerib vaid osa pinnast. Reedeks, pühapäevaks või riigipühadeks broneeritakse reisid ülikiiresti.

Üllatav on, et laevakompanii ei lisa liinile reise, kuigi on juba mitu nädalat ette teada, et tuleb palju reisijaid. Hiljuti püüdsin autokohta kinni panna kahe nädala pärast saabuvaks nädalalõpuks, aga kõik laevad olid ammu broneeritud. Tol nädalalõpul jätkus broneeringuid peamiselt Palladium Cupist osavõtjatele.

Laevakompanii veoeeskiri lubab broneerida kuu aega ette. Hoolas reisija peab kalendrit jälgima. Näiteks reedeks, 11. augustiks oleksin pidanud laevakoha kinni panema kolmapäeva, 12. juuli südaööl. Kuid selliseid asju on raske meeles pidada.

Kui olete broneeringust ilma jäänud, ostate pileti üldjärjekorda. Millal teie järjekord kätte jõuab, selgub tagantjärele. Ma ei tea ühtegi teist transpordifirmat, kes müüb pileti, kuid ei ütle, mis kell väljasõit on.

Kujutlege, et ostate Tallinna bussijaamast pileti Tartusse ja kassiir ei tea, mis kellasele bussile pilet kehtib, vaid sõnab: minge seiske ooteplatvormil joone taga sabas ja püsige seal. Kunagi saate ikka peale, oleneb, kui palju broneeringutega, erikaardiga inimesi või vippe teisest järjekorrast bussi astub. Kõlab jaburalt, kuid Hiiumaale reisides niimoodi ongi.

Võib jääda mulje, et Saaremaa Laevakompanii eelistab defitsiidi püsimist. Kuna ei ole täpselt teada, palju soodusreisijaid, valitsuse esindajaid või salapärase erikaardi omanikke reisile saabub, ei saa laevaruumi ette välja müüa. Samuti tundub reisijana, et Saaremaa Laevakompanii ei käsitle vedu Saaremaale ja Hiiumaale äritegevuse ja teenindamise, vaid kroonulepingu pingutava täitmisena.

Üldjärjekorras ootamine Rohukülas või Heltermaal on tõeline katsumus. Laevakompanii on ka järjekorra pidamise reisijate ülesandeks jätnud.

Autoga reisiseltskond on sundolukorras. Ehkki järgmise praami väljumiseni on kaks, neli või koguni kuus tundi, ei tohi vahepeal ära käia, sest siis kaotate oma positsiooni.

Ei ole võimalik näiteks Haapsallu sööma sõita. Sealjuures on Rohuküla sadamas toitlustamisega juba aastaid väga kehvasti.

Kui oled ainus autojuht sõidukis, ei saa isegi tualetti minna, sest autod võivad edasi nihkuda ja jääd maha ka järgmisest praamist. Infot ei saa kusagilt.

Kassateenindaja ei tea, millal võiksite peale saada või kas lisareis tuleb, ega anna vastuseid muudele korduma kippuvatele küsimustele. Pühapäeval ja reede õhtul pole kellegi teisega peale piletimüüja suhelda.

Reisiaastate jooksul ei ole ma kunagi kohanud Saaremaa Laevakompanii reklaami või kutset tulla kasutama nende teenuseid (välja arvatud Ventspilsi liinil) ega märganud sooduspakkumisi või pakette klientidele.

Reisijatest pole rõõmu

Reisijad ei ole sadamasse oodatud, neist pole laevakompaniil kasu ega heameelt. Parem kui nad ei tuleks. Graafikut ei saa tihendada, sest riik ei anna rohkem raha ja müstilises liinilepingus on kirjas, mitu reisi riik tahtis.

Riik pidi küll väga kuri olema, kui raskendas reisijate normaalset teenindamist. Ma kardan, et sellise vaatenurga juures ei aita Saaremaa Laevakompaniile dotatsioonisummaks ka miljardist kroonist aastas.

Üks tore juhtlause on SLK-l siiski läbi aastate käibel: kunagi viime teid ikka üle. Seda optimistlikku lauset ütlevad nii kompanii juhid kui teenindajad hea meelega ja see kehtib. Iseküsimus, kas see kõlab lohutavalt, kui jõuad Hiiumaalt Tallinna kell pool viis esmaspäeva hommikul.