Tartu Postimees tegi väikse tiiru Tartu Ülikooli ööraamatukogus, et uurida, millist tarkust üliõpilased seal pähe ajavad ja kas nad ka moodsa haiguse, sessistressi all kannatavad. Sülearvutite, energiajookide, šokolaadide, krõpsupakkide ja muidugi konspektide vahel paistab päevitunud ja napis riides noori, stressi aga ei kusagil.Esimesena ehmatab fotograaf pildiklõpsuga õppimast üles õigusteaduse esmakursuslased Asso Prii ja Aira Pedaki, kellel on järgmisel päeval riigiõiguse eksam. «Materjali on palju,» räägib Aira ja libistab näppude vahelt läbi konspektilehed – sada nelikümmend lehekülge. «Õnneks on meil iga päev eksam ja ei ole valida, saab ainult eelmisel õhtul õppida,» lisab Asso muretult. Suvel muudki teha Juba reedeks on kõik eksamid läbi, sest noored poolt suve õppimisega veeta ei kavatse ja teevad kõik asjad ära esimesel võimalusel, kuigi õppejõud pakuvad kolm aega. Mis juba selgeks on saanud? «Demokraatliku riigi tunnuseks on vabad valimised,» vuristab Aira. «Õigusriigi tunnuseks on kodanike vabaduste ja õiguste tagamine,» ei jää Asso vastust võlgu. Assol on hea meel, et eksam on kirjalik. «Üks suuline eksam oli esimesel semestril, teist korda seda teha ei tahaks,» ütleb ta õlgu väristades. Suuline eksam olevat kõige raskem teadmistekontrolli vorm – pastakast midagi välja imeda ei saa ja õppejõud vaatab kogu aeg karmi-nõudliku näoga otsa. Ööraamatukogu projektiga on noored väga rahul. «Kodus ei suuda ma üldse keskenduda,» sõnab Aira. «Mul pole laudagi, õpin kas voodis või põrandal ja siis tuleb paratamatult uni peale.» Asso sõnul on kodus segavaid faktoreid palju – telekas, arvuti ja külmkapp. Noored hindavad ööraamatukogu just sellepärast, et seal saab keskenduda. Fuajees siiski mitte – seal korraldatakse pallimänge ja muud lõbusat, et end õppimise vahepeal sirutada. Sessistressi noored ei põe. «Ei tohi üle pingutada, siis just tekibki stress ja ei suuda enam keskenduda,» teab Aira. Päris öötunde ta õppimiseks appi ei võta, sest kui kell lööb üks, siis ta enam keskenduda ei suuda. «Võin küll lugeda, aga mitte midagi ei jää meelde,» sõnas ta. «Pigem ärkan hommikul viiest-kuuest.» Energiajook kulub ära Liitrite viisi kohvi nad ärkvelolekuks juua ei kavatse. «Järgmisel hommikul magad ju kauem,» arvab Asso. «Siis on päev lihtsalt raisus ja pliiats pole nii terav.» Kolmekümnekraadises kuumas tarkust taga ajada on siiski raske. «Ega päev otsa saa raamatukogus olla, lõunal teed midagi muud ja samal ajal süda tilgub verd, et tegelikult peaks õppima,» seletab Asso. Arstiteaduse tudeng Sille Lõhmus on abiks võtnud energiajoogi ja õpib histoloogia ja bioloogia eksamiks. Esmajoones kavatseb ta endale selgeks teha, mis on kuumašoki valgud. «Mul on õrnalt aimu, mis need on, aga töö seisab veel ees,» nendib ta. «Arstiteadus on raske eriala, tuleb pingutada.» Sess olevat hea rahulik aeg, sest saab keskenduda kindlale ainele ja eksamile, semestri jooksul tuleb õppida kõike korraga ja läbida erinevaid teadmistekontrolle. Ööraamatukoguga on Sillegi rahul. «Kui siia tuled, teed ainult seda ühte asja, mujal õppides läheb mõte eemale,» räägib ta. Kolmanda kursuse eesti filoloogia üliõpilane Eeli-Kadri Post on nina soome keele õpikusse peitnud. «Väsynyt ihminen,» ütleb ta pilku tõstes. Tõlkes tähendab see väsinud inimest. Suhtlemise koht Eeli-Kadri arvates on see siiski müüt, et tudengid veedavad raamatukogus ööd ja päevad aina õppides. «See on sotsiaalse suhtluse koht, õppimine käib selle kõrvalt,» räägib ta. «Õige õppimine saab olla ainult vaikuses ja kodus.» Stress on moesõna, Eeli-Kadri nimetab eksamiaegset emotsionaalset seisundit kõrgendatud pingeks. «See on positiivne pinge, see mobiliseerib,» sõnab ta. «Õppimine pole tulutu tegevus ega päevast päeva rutiinne töö, tunneli lõpus paistab valgus.» |
