| Ansip ütles, et füüsiline rünnak Eesti suursaadiku vastu Moskvas, mis tänu julgestuspolitsei adekvaatsele käitumisele ei viinud kõige hullemani, ei ole demonstrantide väike nali. «See, koos jätkuvate küberrünnakutega Venemaa riigiaparaadi serveritest, koos Eesti lipu rebimisega meie suursaatkonnalt, koos duumasaadikute üleskutsetega vahetada Eestis valitsust näitab, et meie suveräänne riik on tugeva rünnaku all,» sõnas Ansip. «Kõik need sündmused kinnitavad, et meil ei ole tegu riigi sisemiste probleemidega, vaid meil on tegu Venemaa koordineeritud ja räige sekkumisega Eesti riigi asjadesse.» Ansip kinnitas, et riik on pöördunud Euroopa Liidu poole palvega reageerida kohaselt. «Sest ühe liikmesriigi ründamine on kogu Euroopa Liidu ründamine.» Ansip ütles riigikogu liikmete poole pöördudes, et tema jaoks on Eesti olnud ikka üks väike ja ilus riik, kus elavad inimesed saavad tunda ennast peaaegu perekonnana. «Kas eelmise nädala kahel ööl toimunud sündmused peaksid mind, või meid, panema seda seisukohta, seda veendumust muutma?,» küsis peaminister ja vastas: «Ei». Ansipi sõnul andsid eelmise nädala kahel ööl aset leidnud märatsemine ja lõhkumine tänavatel meile valusalt terava teadmise sellest, et siinsamas, meie kõrval elab väike hulk inimesi, kes ei oska või taha meie ühist riiki hoida. Samas on nendele masendavatele ja ängistust tekitanud öödele järgnenud päevad andnud ka kindlustunde, et meie maast hoolivaid inimesi, kes andsid öiste laamendajate barbaarsustele üheselt hukkamõistva hinnangu, on väga palju, lisas peaminister. «Need on inimesed, kes sõltumata oma rahvusest armastavad Eestit ja kes peavad tähtsaks, et meie elu läheks siin edasi just nii ja selles suunas, kuhu ta viimased 16 aastat läinud on. Need on inimesed, kelle jaoks sõltumata nende rahvusest on Eesti ainus ja oma, kelle jaoks Eesti tulevik võrdub nende endi ja nende laste tulevikuga. Neid inimesi – nii eesti kui vene keelt kõnelevaid – on absoluutne enamus,» ütles Ansip. Peaministri sõnul ei olnud pikk ootamine ja venitamine pronkssõduri küsimuses enam võimalik. «Selline käitumine oleks võinud kaasa tuua tagajärjed, mille kõrval eelmise nädala öised sündmused oleksid tõenäoliselt paistnud süütu hullamisena,» lausus ta. Valitsusjuht kinnitas valitsuse soovi esmalt viia lõpule säilmete väljakaevamine ja alles seejärel paigutada monument koos sobiva tseremooniaga uude asukohta. «26. aprilli öösel Tallinnas puhkenud kurjategijate rünnakud Eesti elanike turvalisuse ja vara vastu ei jätnud valitsusele teist võimalust. Vägivaldsete konfliktide ärahoidmiseks pidi valitsus tegutsema otsustavalt ja kiirelt.» Ansipi sõnul oli valitsusel kaks valikut – kas võtta koos kogu kaasneva vastutusega tuleviku osas ohjad enda kätte, või lasta seda teha nendel, kes olid tulnud tänavatele vägivallatsema. «Me võtsime vastutuse ja otsustasime sündmuste käigu,» ütles Ansip oma avalduses. Peaminister tänas oma avalduses kõiki inimesi, kes nendel närvilistel öödel aitasid abivajajaid. «Meie tänu kuulub politseile, kiirabitöötajatele, arstidele, päästeteenistujatele. Meie tänu kuulub ka neile, kes teevad kõik, et kurjategijad saaksid karistuse - õiguskaitseorganitele. Aga - ma tänan ka neid lihtsaid inimesi, kes tulid appi rüüstamise tagajärgede likvideerimisele.» Valitsuse nimel tänas peaminister ka kõiki Eesti välisriikidest sõpru, kes on meile nendel päevadel toetust avaldanud ja ka reaalset abi pakkunud. Kõneledes lähipäevadest, hoiatas peaminister inimesi provokaatorite poolt levitatava valeinformatsiooni eest. «Me peame selleks kõigeks valmis olema. Me peame sellest kõigest üle olema,» ütles Ansip. Peaminister kutsus inimesi üles säilitama rahulik meel ja mitte alluma lähiajal endiselt aset leida võivatele provokatsioonidele. «Näitame, et vaenulikel provokatsioonidel, vägivallal ja kurjategijatel ei ole kristlikus ja euroopalikus traditsioonis ja tähtpäevade tähistamisel kohta.» Täna riigikogu liikmete ees tehtud avalduse lõpetas peaminister parafraseerides president Lennart Meri: «Ühel riigil ei saa olla kahte tulevikku, mis seisavad seljad vastakuti.» «Me kõik peame aru saama, mõistma ja aktsepteerima, et
meie riigis elab erineva minevikutaustaga inimesi. Aga meie tulevik on ühine.
Siin meie ühises riigis. Eestis. See on see, mille nimel me peame töötama.
Riigikogu, valitsus ja rahvas. Üheskoos,» ütles Ansip.
|
