Raul Oreškin: enne lindilõikamist tuleb pikalt mõõta

Sadakond aastat tagasi oli Århusi linn Taanis üks Euroopa juhtivaid filmilinnu. 2003. aastal otsustas Århusi linnavalitsus oma ajaloolise rolli taastada ning rajada linna filmitööstuse. Selleks ehitati vana katlamaja ümber kontori- ja stuudiopindadega filmihooneks.

Ootuspäraselt tekitas selline suure raha ühte projekti paigutamine kohalikes üsna suurt pahameelt. Ja õigustatult – filmitööstuse rajamise otsus oli kiire ja ennatlik, tuginedes pigem legendile kui tegelikule vajadusele.

Selgus, et huvi filmitööstuse vastu oli oodatust väiksem ning linnavalitsusel tekkisid probleemid spetsiaalselt filmitööstuse jaoks loodud ja sisustatud ruumide väljarentimisega. Lõpuks koondati valminud kompleksi täiesti eraldiseisvad loovettevõtted, mis ei seostunud filmindusega enam kuidagi.

Loovlinn Tartu

Mida on meil sellelt Taani linnalt õppida? Tõenäoliselt seda, et loomemajanduse arendamine vajab lisaks innovaatilistele ideedele ka tegelike olude, vajaduste ja potentsiaali tundmist.

Igal linnal on oma loomemajanduslik pale, millel tuleks lasta välja kujuneda, mitte katta seda võõraste maskidega. Ehk siis: ühe linna loomemajanduse mudelit ei saa mööndusteta teisele linnale kohaldada.

Linnavalitsusele tähendab see aga loomemajandusliku olukorra uurimist, vajaduste ja võimaluste kaardistamist ning sellest tulenevalt strateegilist planeerimist.

Tartu Postimehe ajakirjaniku Vilja Kohleri arvates tegeleb Tartu linnavalitsus katteta lubaduste jagamise ja strateegiliste õhulosside ehitamisega (TPM, 13.03.).

Näiteks toob ajakirjanik linnavalitsuse lubaduse rajada Tartusse loomemajandusinkubaator ja imestab, miks selle ehitamine viibib.

Loomemajandusinkubaatori rajamisele eelnevad aga mitmed tingimata vajalikud tegevused, mis paratamatult võtavad aega.

Tartu linnavalitsus kavatseb sarnaselt Tallinnaga taotleda toetust loomemajandusinkubaatori rajamiseks Euroopa Liidu struktuurivahenditest.

Loomemajanduse arendamise meede on aga Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, kultuuriministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt alles väljatöötamisel.

Väidetavalt avaneb meede, kust toetatakse ka loomemajandusinkubaatorite rajamist, kõige varem suve algul. Meetme väljatöötamise hetkeolukorraga sai tutvuda ka eelmisel nädalal loomemajanduse konverentsil.

Loogiline rada

Mullu algatas Tartu linnavalitsus koostöös Turu ja Bergeni linnaga projekti, mille eesmärk oli kirjutada nendele linnadele loomemajanduse arendamise strateegiad.

Selle projekti raames on loomemajanduse arenguvajaduste kaardistamiseks tehtud kaks uuringut: «Tartu loomemajanduse kaardistamine» (tulemustega on võimalik lähemalt tutvuda Tartu koduleheküljel) ja «Tartu loomemajandusega tegelevate ettevõtete inkubatsiooni vajaduse uuring».

Viimase eesmärk on anda hinnang loomemajandusinkubaatori vajalikkusele Tartus ning soovitused selle arendamiseks (klientuur, tugiteenused, tegevusvaldkonnad, teeninduspiirkond, rendihinnad, inkubatsiooniperiood jne). Tänu sellele on meil olnud võimalus loomemajandusinkubaatori kontseptsioon kiiresti välja töötada.

Seega arendame loomemajandust loogilist rada pidi – kõigepealt kaardistame ja teeme uuringuid, saadud info põhjal kirjutame strateegia ja alles siis hakkame tegutsema, püüdes esmajärjekorras rahuldada kõige pakilisemad vajadused.

Üheksa korda mõõdame selleks, et üks kord just Tartu vajadustele vastava loomemajandusinkubaatori lint läbi lõigata.

Samal teemal: Vilja Kohler, «Toimub strateegia presentatsioon,», TPM, 13.03.