Seitse aastat notsude kogumist on need loomad tulisea-aastal sündinud Laasmaa silmis hoopis teise valgusse asetanud ning paljastanud ka tõsiseid puudujääke meie kaubandusvõrgus. «Kui Maie astub kasutatud rõivaste poodi, siis on kaupmeestel vaid kaks parooli,» pugistas Laasmaa naeru. «Enamasti kostab leti tagant, et sigu pole. Heal päeval öeldakse, et üks siga on.»Paarsada siga Tõsinedes arutles ta, et ehk polegi kaubanduse puudujäägid nii halvad: kollektsioonis on juba 217 siga ja põrsast, elamine kipub pisut kitsaks jääma. «Mu sead pole kappides ja karpides peidus, ma elan nende keskel,» selgitas Laasmaa. «Tunnen end nii väga hästi. Hommikul joon kohvi seapildiga kruusist, söön seakujulisest kausist ja nõusid kuivatan seapiltidega käterätikuga. See on rõõmus hobi!» Kollektsiooni esimese sea sai Laasmaa sõbrannalt kingiks. «Ja siis läks kogumine lahti nagu kulutuli,» kirjeldas kollektsionäär oma süttimist. «Hakkasin igalt poolt sigu ja põrsaid otsima, see nakatas ka mu lähedasi ja sõpru.» Lõbusa hobi peale pole raha kulunud üle mõistuse palju, vähe kah mitte. «Kogumine on mind nii haaranud, et rahakotti ma väga ei vaata,» tunnistas Laasmaa. «Sajakroonised asjad ostan kohe ära.» Pool tuhat või enamgi krooni maksvate seakujude puhul suudab ta rahakoti rauad veel meelekindlalt kinni lüüa, õnneks või kahjuks pole kollektsionäär trehvanud ka kullast või hõbedast sigu. Toredad loomad Kui hind välja arvata, siis pole Laasmaa sigadel muid halbu omadusi avastanud. «Toredad loomad, maandavad stressi,» kinnitas ta. «Väga intelligentsed loomad,» lisas Tartu vallas mitukümmend aastat sigu kasvatanud Jampo Seakasvatuse OÜ juhataja Eeva Kõomägi. Prao sulus leiavad nad kohe üles ja oskavad seda väga hästi kasutada. Ka mälu on seal hea: kes kas või korra on tema vastu halb olnud, seda siga naljalt enam ei usalda. Väljend seapesa on aga puhas sigade solvamine. «Siga hoiab oma pesa korras, mustust ta sinna ei tee,» kinnitas Kõomägi. Sigade ja sigaduste üle saab Tartumaa muuseumis näitust vaadates mõtteid mõlgutada 21. aprillini T–R kl 10–17 ja L kl 10–15. Vastuoluline loom • Keltidele oli kult üks pühadest loomadest, viljakuse kehastaja ja sõjameeste kaitsja. • Germaanlastele oli kult viljakuse- ja päikeseloomana Freyri, Freyja ja ka Odini ratsu. • Indias peeti kulti Višnu, Pradžapati ja Varaha kehastuseks. Viimane päästis kuldina maa kaoseveest ja kattis selle mullaga. • Budismis on siga aga üks kolmest meeleplekist ehk maailma õiget mõistmist takistav emotsioone kehastav elusolend. • Hiinas on kult metsade rikkuse loom. Kaheteistkümnenda loomana loomaringis sümboliseerib siga seal maal taltsutamatust, himurust, mustust ja ka viljakust. • Islam ei kipu siga mainima. • Kristlus peab kulti jõhkruse, halastamatuse ja kuradi sümboliks. Roojast lihasööjat siga ei tohtinud inimene toiduks tarvitada. • Eesti rahvapärimustes on siga tore loom. Rahvakalendri järgi lasti sead paastumaarjapäeval, 25. märtsil õue maad kaevama ja muid sigadusi tegema. Allikas: Tartumaa muuseum
|
