«Geenivaramu liitmine Tartu Ülikooliga võimaldab edasi liikuda nii ravimiarenduse kui ka molekulaardiagnostika suunal,» kommenteeris professor Andres Metspalu, kes on loodud asutuse direktori kohusetäitja.

Tänaseks on vahepeal soikunud geenivaramu tegevus täies mahus taastunud ja andmekogumine käib. Eesti Geenivaramu teabejuhi Terje Puusepa sõnul planeeritakse eelseisva nelja aasta jooksul varamu andmekogu kasvatada 100 000 geenidoonorini.

Kogumine on jõudnud Tartumaale, Lääne-Virumaale ja Järvamaale.

2007. aasta jooksul haaratakse kogumisse järk-järgult kõik Eesti maakonnad. Maakonna perearstidele on läbi viidud täiendkoolitused ja nad on valmis alustama tööd geenidoonoritega.

«Tegelikult on ainult kümnel protsendil Eesti elanikest võimalik kuuluda eesti rahva geeniandmeid hõlmavasse kogusse,» märkis Andres Metspalu. «Need inimesed saavad anda panuse eesti rahva tervemasse tulevikku. Geenidoonoriks olemine ei sisalda mingit riski.»

Arvestatav maailmas

Eesti Geenivaramu loodi 2001. aastal, tänaseks on sel olemas kümne tuhande geenidoonori tervise- ja sugupuuandmed ning DNA. Sellise koguga on geenivaramu juba praegu arvestatav biopank kogu maailmas.

Eesti Geenivaramu esimestel tegutsemisaastatel finantseeris selle tegevust erasektor, kuid seoses muudatustega maailma finantsturgudel on alates 2005. aastast geenivaramut rahastatud peamiselt riigieelarvest.

Geenivaramu on asutajaliige rahvusvahelises biopankade konsortsiumis P3G ja osaleb mitmetes rahvusvahelistes, sealhulgas Euroopa Liidu projektides. Ilmunud on esimesed teadustööd, kus on kasutatud Eesti Geenivaramu andmeid. Praegu töötab asutuses 38 inimest. (TPM)