Mõelge mõni hetk, mis on neil nädala algul avaldatud tulemustel ühist. Jalgrattur Janek Tombak sai Prantsusmaal ühepäevasõidul 3. koha. Kaido Kaaberma tuli epeevehklejate MK-etapil Saksamaal kaheksandaks. Jelena Glebova lõpetas iluuisutamise MMil Tokyos naiste üksiksõidus 18. kohaga.

Sest suusatajad kuuluvad Eesti spordis privilegeeritud klassi. Neile kehtivad teistsugused ootused ja nõudmised kui ülejäänud alade esindajaile. Kui jalgrattur jääb grupisõidus, kus stardib 180 meest, kolmandasse kümnesse, pälvib ta lehes kolm rida. Kui kergejõustiklane jääb tiitlivõistlusel teise kümne lõppu, saab ta templi «turist». Kui judokal ei õnnestu MMil, kus igas kehakaalus tuleb tatamile ligi 60 meest, tulla esikümnesse, kõlab hinnanguna «põrumine».

Aga suusatamises tähendab rahvusvahelistel võistlustel, olgu MK-l või MMil, koht 30 parema seas kordaminekut. Kui Piret Pormeister sõitis end tänavu Otepää MK-etapil sprindis 20ndaks, teenis ta kiitvaid pealkirju. Kui neli meessprinterit hõivasid samal jõuproovil kohad teise kümne lõpus ja kolmandas kümnes, käskis peatreener Mati Alaver neil, kes ei näinud nois tulemustes kordaminekut, kõvasti häbi tunda. Kui Aivar Rehemaa lõpetas MK-etapi Kuusamos napilt punktikohal, oli põhjust rahuloluks. Isegi medalitega pärjatud vanameistri Jaak Mae 12. koht Faluni etapil sai hinnanguks tubli.

Üks põhjus, miks suusatajate kolmanda kümne koht kandub aktiva poolele, seisneb tõsiasjas, et isegi MK-etapi 30. koha omanik teenib ühe punkti. Järelikult pole ta tühja sõitnud, vaid ikkagi tulemuse teinud. Aga kui petlikud on need punktid! Priit Narusk kogus hooaja jooksul MK-punkte 22 ja oli kokkuvõttes 107., Kaspar Kokale andsid 14 punkti 129. ja Aivar Rehemaale 4 punkti 155. koha. Piret Pormeister oli 11 punktiga 90. ja Tatjana Mannima 9 punktiga 95. Pole just rõõmustavad tulemused, või mis?

Karmidest faktidest hoolimata on suusatajad tänu aastate eest pressisõbraks valitud Alaveri eestkõnelemisele suutnud end kirkasse valgusse rääkida. Nad on tõestanud seda, mida paljud rumalad firmajuhid ei taha siiani mõista: kui oled meediale kättesaadav, saad mingil määral ka oma sõnumit dikteerida. Ja sedakaudu oma imagot kujundada. Suusatajate imago on selline: nemad on Eesti rahvusala esindajad, kelle aadressil ainult tigetsejad ja kadetsejad kriitikat teevad.

Ja ajakirjandus – ning olgem ausad: mina nende hulgas – on suusatajaid ülekajastades nende enesehinnangut vaid kõrgemale piitsutanud. Kas see pole mõõdutundetu: näidata Sapporo MMil meeste 50 km sõitu esmalt varahommikul, seejärel mõne aja pärast täispikkuses kordusena ja päeva lõpuks veel tunniajalise kokkuvõttena?

Tänu suusatajate viimaste aastate medalivõitudele on ala ümber tekkinud eduaura, mis paneb pingsalt jälgima, kes küll Šmiguni, Mae ja Andrus Veerpalu võidulippu edasi kannab. Kuna ilmselgeid mantlipärijaid pole, on paratamatu, et igast väiksemastki sähvatusest, olgu või 20. kohast, läigatab lootusekiir. Võrrelge: mis traditsioone on edasi kanda iluuisutajail, juunioride MMil hõbeda võitnud Grethe Grünbergil ja Kristjan Rannal? Ei mingeid, mistõttu nende saavutuse peale ei teki ka liigset erutust.

Aga suusatamisega on meil koguni riiklikul ja rahvuslikul tasandil eriarved. Juba sügavast nõukogude ajast, mil suusatamine oli koolides kõigile kohustuslik, on see kasvanud osaks tervete põlvkondade identiteedist ja vereringest. Ja alates aastast 1974, mil suusatamise MM Falunis jõudis esimest korda ETV ekraanile, on suusatamisest saanud talvine laulupidu.

Nüüd on meil suusatamises koguni oma rahvusvaheline tippvõistlus, Otepää MK-etapp, liiati rahvuslikku eneseuhkust kõditavalt maailma parima korraldusega, nagu räägitakse. Ja üldrahvalik Tartu maraton, omasuguste seas maailma kauneima reljeefiga, nagu väidetakse.

Nõnda puudutab Naruski või Pormeistri, Mannima või Rehemaa 28. kohtki rahvuslikku uhkust, tekitab rahvuslikku rõõmu ja rahulolu, kätkeb endas rahvuslikke unelmaid ja lootusi. Ehk nagu on tabavalt öelnud Vahur Kalmre, siinsete kommentaaride tunnustamata kaasautor: «Kui norralased sünnivad siia ilma suusad jalas, siis eestlased sünnivad suusad peas.»