Leego sõnul on ohtlikud mängud näiliselt ohutute õhkrelvadega kõvasti sagenenud viimase paari aasta jooksul. Alles eelmisel nädalal ähvardas 54-aastane joobes mees möödujaid Anne tänavas, ülemöödunud nädalal vehkis 27-aastane joobes mees õhkpüstoliga Küüni tänava kõrtsis. Politseil on aga veidi kaugemast ajast meenutada juhtumeid, kus poisikesed on lasknud õhkrelvast märki lindude ja isegi juhuslikult mööduvate inimeste pihta. Tallinnas ja Viljandis oli mullu mitu liinibusside tulistamist.«Peamine probleem on selles, et pneumaatilised relvad on vabalt kättesaadavad ebastabiilsetele inimestele: alkohoolikutele ja narkomaanidele,» rääkis Leego. «Ning paraku satuvad need relvad ka alla 18-aastaste kätte, kes ei tohiks neid ei vallata, kanda ega hoida.» Nagu kaks tilka vett Alaealiste kohta kehtib küll relvaseaduses erand, et vähemalt kümneaastase lapse valduses tohib õhkrelv olla, kui see poiss või tüdruk käib mõnes spordiklubis lasketrennis. Pneumaatilisi relvi võib aga leida näiteks paljude tanklate müügiletis ja seadus ei keela paigutada seda kas või supermarketisse leivapätsi kõrvale. «Minu meelest oleks õige, et õhkrelvi, aga ka heiterelvi nagu vibu ja amb, müüdaks ainult relvakauplustes,» leidis Leego. «Relvapoodide müüjad tunnevad seadust ja oskavad hinnata ostja adekvaatsust.» Allen Leego sõnul on politseil ekstra peavalu tõigast, et kui vanasti polnud õhkrelva võimalik pärisrelvaga segi ajada, siis nüüd ei suuda politseinikudki mõnekümne meetri pealt eristada tulirelva ja selle pneumaatilist imitatsiooni. Näiteks Venemaal toodetud õhupüstol Baikal on vormilt identne püstoliga Makarov. Lähedalt tuvastatav erinevus on vaid toru läbimõõdus ja väikeses gaasiballooni lukustajas, mis Baikali pidemest eendub. Poolas valmistatud gaasi-Waltherit saab päris-Waltherist eristada vaid toru läbimõõdu järgi. Paraku Eesti relvaseadus matkimist ei keela, millega Leego arvates satub eeskätt ohtu pneumorelvaga ärpleja. Kui politsei jääb uskuma, et tegu võib olla ehtsa tulirelvaga, ja ärpleja politseinike korraldustele ei allu, võivad hakata lendama ehtsad kuulid. «Mingil juhul ei tohiks aga arvata, et õhupüstoli kuul ei või tappa,» rõhutas Leego. «Õhkrelva laengu algkiirus on küll reeglina tulirelva omast kaks-kolm korda väiksem, kuid sellest piisab, et lasta läbi inimese kõri, kaelaarter või silmad.» Seadus kätte Õhkrelva soetanuil soovitab Leego tungivalt relvaseadus läbi sirvida, saamaks lahti võimalikust pettekujutlusest, et õhu- või gaasipüstoli või -püssi õige koht on elutoas raamaturiiulis ja teismeline perepoeg võiks sellega täiskasvanute järelevalveta kätt harjutada. Pneumorelvade, vibude ja ambude turustamist relvaloa või vähemalt psühhiaatri heaks-kiidu alusel ei pea Leego põhjendatuks, viidates Eestis väljakujunenud tavadele. Võimalus kuuriseina vastu kätt harjutada võiks siiski jääda, arvas ta. Siseminister Kalle Laanet leidis, et relvaseaduse muutmisel ei saa lähtuda üksikjuhtumitest ning sellele peab eelnema põhjalik analüüs, kui palju on pneumo- ja heiterelvadega ohtlikke intsidente olnud. «Ainult keelamine või seaduse rangemaks muutmine ei tähenda veel probleemi lahendamist,» hindas Laanet. «Mis puutub Tartu juhtumisse, kus narkojoobes noormees söögikohas õhkrelvaga vehkis, siis selliste juhtumite puhul tuleb olla ekstrahoolikas – narkojoobes inimene on ohtlik relvatagi.» Mida ütleb seadus • Relva ja laskemoona tuleb hoida tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad kõrvaliste isikute juurdepääsu neile. • Alaealisele pneumorelva, näiteks õhupüstoli müünud müüjat saab karistada kuni 6000-kroonise trahvi või arestiga. Pneumorelva kandmise eest alko- või narkojoobes või avalikul üritusel saab karistada kuni 12 000-kroonise trahvi või arestiga. • Jahiseaduse järgi kuuluvad pneumorelvad, aga ka vibu ja amb relvade hulka, millega ei tohi jahti pidada. Allikad: relvaseadus, jahiseadus |
