Baltisakslasest vanahärra sai veebruaris 90. Tartu ülikooli astus ta aastal 1936. Konvendihoonest on tänaseks saanud onkoloogiadispanser – see punasest tellisest maja otse Senffi treppide vastas. Korp! Estonia liikmeskond, mis sõja järel küündis 150 meheni, on nüüdseks kuivanud viieliikmeliseks. Uusi fukse Saksamaal ei võetud ja nüüd pole juba seitse aastat asutamispäeva kommerssideks kogunetud, sest tervis ei luba. Rektori jutul Kolmapäevahommikune jalutuskäik kevadpäikest tulvil Tartus algas peahoone kella alt. Carl-Otto Riesenkampff ja tema 72-aastane onupoeg Georg Riesenkampff olid just ühes professor Urmas Varblase ja kaaskonnaga käinud rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaare jutul. Sest mõlemad baltisakslased on asutanud fondi, mis juba aastaid vahendab Tartu Ülikooli majandustudengeid Saksamaa ettevõtetesse suvisele mitmekuulisele praktikale. Carl-Otto Riesenkampff muheles, et rektori jutul oli ta esimest korda elus. Eesti ajal oli rektor kõrgel ja kaugel, tudengil polnud tema juurde asja. Peahoone ees trepil teatas vanahärra, et Tartu paistab nüüd veel ilusam kui omal ajal siin õppides. Muide – viimane eksam on tal väga hästi meeles, see oli rooma õiguse süsteemist. Eksamil istusid kõik tudengid korraga ühes ruumis, kõik kuus enne teda kukkusid läbi, see oli päris hirmutav, kuid temal läks hästi. Veel meenutab vanahärra, et on omal ajal päris palju võistelnud Fred Kuduga, kellega nad olid head tuttavad. «Mõnel korral ma isegi võitsin,» muheleb mees. Lugu oli nii, et Tallinnas õppis Kudu Westholmi gümnaasiumis, Riesenkampff aga Toomkoolis. Aeg-ajalt peeti ühiseid spordivõistlusi. Tema eesti keel on aastatega pisut rooste läinud ja ta räägib meelsamini saksa keelt, kuid Vallikraavi tänava konvendimaja ees jääb kimpu: «Seal üleval on Tiigi tänav, aga kuidas see saksa keeles oligi?» Teinegi põhjus Eks ilusad ülikooliaastad ole üks põhjus, mis Carl-Otto Riesenkampffi ühes onupojaga Tartu tudengeid toetama ärgitab. Teine põhjus on aga selles, et nad mõlemad kuuluvad Tallinna Mustpeade Vennaskonda, mis alates 1399. aastast on järjepidevalt tegutsenud ja mis toetab siiamaani kaupmehi ja majandust laiemalt ning hoiab sidet ka Eestiga, kus on ühenduse juured. Muidugi on vennaskonna roll ja haare aegade jooksul mõnevõrra muutnud, kuid noorte harimine on kogu aeg olnud ühenduse üks ülesandeid. Vennaskond on viimastel aastatel liikmeks võtnud mitmeid eestlasi, nõnda hakkab selle tegevus tasapisi Läänemere siinpoolsele kaldale naasma. Aga baltisakslasi ja riigisakslasi võetakse ühendusse ikka ka. --------------------------------------------------------- Tudeng kiidab Tartu Ülikooli majandustudeng Kaie Reilson on üks Riesenkampffide fondi vahendatud praktikantidest. Kogetuga on ta üliväga rahul. Reilson käis praktikal Düsseldorfis, firmas, mille nimi on Deckert Management Consultants. Firma töö seisneb ettevõtete nõustamises: kuidas hoida kulusid kokku mitte niivõrd raamatupidamisnippidega, kui tootmisbaasi ja logistika ümberkorraldamisega. Näiteks annavad konsultandid märku, kui oleks otstarbekas kasutatavaid seadmeid uuendada. «Väga hea kogemus, saime oma võimeid testida ja keelt praktiseerida,» kiitis Reilson. Praktika on tema meelest oluline ka seetõttu, et õpe Tartu Ülikoolis on eelkõige teoreetiline. Praktikandil jagus aega ka võõrustajamaa kultuurist ja kommetest osa saada, muu hulgas õnnestus Reilsonil ära näha sarikapidu Saksa moodi. (TPM) |
