Riikliku looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni direktor Toomas Võime nendib, et Kaitseliit on juba osutanud Alam-Pedjale hindamatu teene, pidades Kirnal ööpäev läbi valvet 1992. aastast peale, mil sealt lahkus punaarmee raadiotehniline rood. Kaitseliidu Jõgeva maleva pealiku Janno Rosenbergi sõnul on valvur saatnud väravalt mitmel korral tagasi näiteks ATV-mehi, kel himu looduskaitsealal muda lennutada. Ka salakütid ja röövpüüdjad teavad, et Kirna kandis pole mõtet nägu näidata.Oma tuletõrjeauto Rosenbergi kinnitusel annab Kaitseliit peatselt tugeva panuse loodushoidu ka sellega, et toob Kirnale garaa˛i oma tuletõrjeauto. «Mina mingit vastuolu looduskaitsekeskuse ja Kaitseliidu huvide vahel ei näe,» lausus Rosenberg. «Õppekeskuse hoonesse tuleb loodusteemaline ekspositsioon, maja saab olema avatud kogu aeg ja kõikidele.» Ka Toomas Võime rõhutab, et õppekeskuse väravat huvilistele kinni ei panda. Alates juuni keskpaigast võib igaüks sisse astuda ning paluda infot liikumisvabaduse ja -piirangute kohta Kirnalt kiviviske kaugusel algaval Alam-Pedja looduskaitsealal. Ligi 130-ruutmeetrine Alam-Pedja püsiekspositsiooni ruum täitub küll ilmselt alles 2008. aasta kevadeks, kuid järk-järgult hakkame foto- ja tekstimaterjali üles panema juba sel suvel, lubas riigi looduskaitsekeskuse spetsialist Riin Vare. Varest saab Kirnal igapäevane terelausuja. Sügavkülmutatult on topiseks tegemist ja ekspositsiooni osaks saamist ootamas õnnetustes surma saanud merikotkas ja kalakotkas. Küsimusele, kas majas saab ehk peavarju ka klaassilmadega hunt, vastas Saksing: «Kui praegu kõik ära rääkida, pole ju pärast enam mitte midagi huvitavat. Jäägu ikka midagi üllatuseks ka.» Kirna 1650-ruutmeetrise kahekorruselise õppekeskuse enam kui 25 miljoni kroonisest kogumaksumusest tervelt 22,8 miljonit tuli Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Samas on otseselt riikliku looduskaitsekeskuse hallata vaid veidi enam kui kümnendik hoone üldpinnast. Kapten Janno Rosenbergi sõnul selles mingit vastuolu pole, sest militaaride ja looduseinimeste ühiskasutusse jäävad suur õppeklass, söögisaal, ruumikas saun ning 80 voodit mahutavad magamistoad. Klassis saab jagada ühel ja samal ajal militaarharidust ja loodustarkusi, sest 133-ruutmeetrine ruum käib vaheseinaga pooleks. Vahesein on aga nii tõhus, et valjuhäälsegi lektori sõnad peaks teisele poole kostma pelga pominana. Varuks diiselgeneraator Kirna õppekeskuse taga lagendikul pandi maa sisse ülipikk küttetorustik, mis hõlmab kolmveerand hektarit. Et maakütte jaoks on tarvis kindlat elektrivarustust, turvab süsteemi diiselgeneraator. Joogi- ja pesuvett ammutatakse Kirnal veneaegsest puurkaevust. Rosenbergi sõnul näitasid veeproovid, et vana kaevu vesi on kvaliteetne ning uuesti sügavustesse puurida pole mõtet. |
