Kalle Kolk tegi purjus peaga avarii juba 2003. aastal 03.03.2008 15:44 Nils Niitra, Tartu Postimees
Oluliselt täiendatud toonaste kannatanute ja Riho Tamme kommentaaridega! Ülemöödunud reedel Vahi tänaval abipolitseinikule otsa sõitnud vaneminspektor Kalle Kolk põhjustas nelja ja poole aasta eest vaid paarsada meetrit kaugemal avarii, olles ise kahepromillises joobes. |
| |
|
 |
Õnnetus juhtus 2003. aasta 9. augustil Vahi tänava ja Narva maantee ristmikul. Foto: Margus Ansu |
 |
|
|
|
Hoolimata raskes joobes põhjustatud avariist andis politseiameti peadirektor Raivo Aeg mullu kevadel Kalle Kolgile teenistusmärgi «10 aastat laitmatut teenistust».
Õnnetus juhtus 2003. aasta 9. augusti pärastlõunal Vahi tänava ja Narva maantee ristmikul, kus Kalle Kolk põrutas oma toonase sõiduriista Volkswagen Passatiga tagant otsa ristmikul peatunud Marko ja Margit Aalbergi Toyotale. Kohale kutsuti ka kiirabi, ent tõsisemaid kehavigastusi autos istunud ei saanud.
Umbjoobes
Margit ja Marko Aalberg said alles täna teada, et pärast otsasõitu autost väljunud silmnähtavas joobes tegelane oli politseivaneminspektor Kalle Kolk. Politsei ei avalikusta ka praegu Kolgi toonast joovet, ent Marko Aalberg mäletab, et mees puhus välja kaks promilli.«Ta lihtsalt sõitis tagant sisse,» meenutas Margit Aalberg. «Meie hakkasime ristmikule jõudes pidurdama, aga tema ei pidurdanud. Ta oli ikka väga purjus – oli aru saada, et ta ei olnud lihtsalt hommikul napsu võtnud. Oli näha, et tegu on pikemaajalise umbjoobes viibimisega.»
Aalbergid ei saa tagantjärele aru, kuidas sai selline inimene politseis tööd jätkata. «Eesti politseis on kõik võimalik,» tõdes Margid Aalberg.
Välismaal viibiv Lõuna prefekt Aivar Otsalt soovis suunata ajakirjaniku esimese hooga politsei pressiesindajate jutule. Ta põhjendas siiski teenistusmärgi andmist kümneaastase laitmatu töö eest Kolkile järgnevaga: «Seal on oma statuut, millele ametnik peab vastama ja kui ametnik sellele vastab, siis ta selle saab ka,» lausus Otsalt. «Sisuliselt on see teenistusaastate eest antud märk.»
Otsalt lisas, et mingi aja möödudes joobespäi avarii põhjustamisest võib sellise märgi välja anda. «Põhiline on see, et ega inimene ei pea eluaeg eksimuste pärast vastutama,» lausus ta.
Lõuna prefekt ei põhjendanud, miks 2003. aastal vaneminspektori joobespäi avariid ei avalikustatud. «Vahetult ei avalikustata ühtki väärteo- või distsiplinaarmenetlust,» lausus ta.
Jäi ametisse
Otsalti äraviibimisel prefekti kohuseid täitev teenistusosakonna politseidirektor Riho Tamm ütles, et . aastal viidi Kolgi suhtes läbi nii väärteomenetlus kui distsiplinaarmenetlus. Joobesseisundis juhtimise ja mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju tekitamise eest sai Kolk 9000 krooni trahvi ning tema juhtimisõigus peatati mõneks kuuks.
Kolk sai ka distsiplinaarkorras noomituse, mis tähendab seda, et kui politseinik saadab aasta jooksul korda veel ühe samalaadse teo, siis järgneb vallandamine. Noomituse juurde kuulus ka aasta jooksul preemiast ja edutamise võimalusest ilma jätmine. Samas jäeti Kolk ametisse. Tamme sõnul oli tegu võimeka politseinikuga ja kolleegid otsustasid ta niiöelda käendusele võtta. Tamm lisas, et Kolk ei olnud tol 2003. aasta reedel seotud ka tööülesannete täitmisega ja sõitis isikliku autoga.
Miks ootas prefektuur ka seekord, et ajakirjanikud ise Kolgi 2003. aasta avarii välja kaevavad? «Me peame juristidena väga täpselt mõtlema, kuidas ja mida me avaldame, mismoodi, kelle nõusolekul ja keda see teema puudutab. On valdkondi ja teemasid, mida ei saa avaldada kergekäeliselt,» lausus ta. «Kui väärteod on karistusregistrist kustutatud, siis neid enam avaldada ei tohiks. Neid võib avalikustada seoses mingi teise menetlusega.»
Otsalt põhjendas läinud nädalal Postimehele antud intervjuus Kolgi otsasõitu abipolitseinik Hendrik Sihtile läbipõlemise ja stressiga. Samuti ütles ta, et tema tagasiastumise küsimus kerkib päevakohta juhul, kui menetluse käigus selgub, et ta oleks pidanud juhina inimest vaevavatest probleemidest aru saama ja midagi selles osas ette võtma.
2003. aastal oli Otsaltil selline võimalus.
|
|
|
|
|