Tallinna kavatsus suurendada arvelduslaenu limiiti näitab rahandusministeeriumi hinnangul taas kord linna tõsiseid likviidsusprobleeme.
«Normaalne oleks olukord, kus linn suudaks enamiku lühiajaliselt tulusid ületavatest kuludest finantseerida kogutud reservide arvelt,» ütles rahandusministeeriumi nõunik Kalle Kukk BNS-ile.
Tallinnal aga reservid praktiliselt puuduvad, mis sunnib järjest sagedamini laenama, tõdes ta. Samas on ka laenuvõime ammendumas, kuivõrd linna laenukoormus on juba seadusega lubatud piiril.
Lisaks näitavad täpsustatud andmed Kuke sõnul, et Tallinna eelarvedefitsiit oli eelmisel aastal koguni 550 miljonit krooni.
«Eesti suurima omavalitsuse finantsolukord sunnib rahandusministeeriumit kiiremale kohalike omavalitsuste maksejõuetuse regulatsiooni väljatöötamisele,» märkis Kukk.
Tallinna linnavalitsus kavatseb suurendada linnale Nordea pangas avatud arvelduslaenu limiiti 170 miljoni krooni võrra linna kassaliseks teenindamiseks ja lühiajalise likviidsuse tagamiseks.
See on seletuskirja kohaselt tingitud asjaolust, et periooditi tehakse linnakassast rohkem väljamakseid, kui on kassase laekumisi. Laekumised ületavad väljamakseid aprillis, mais ja aasta lõpus.
Linnavalitsus lähtub laenulepingu sõlmimisel 2004. aasta eelarvest, mis lubab eelarveaasta kestel võtta kuni kahe nädala kassakulude piires laenu, mis tuleb tagastada eelarveaasta jooksul ja mille maksimaalne intressimäär võib olla neli protsenti.
Tallinna linn sõlmis Nordea Pangaga arvelduslaenu lepingu mullu aprillis, millega avati linnale 100,16 miljoni kroonine limiit tähtajaga 31. detsember 2003. Arvelduslaenu limiiti suurendati mullu 19. detsembril sõlmitud lepingu lisaga 145,6 miljoni kroonini, mis oli mõeldud 2003. aasta investeeringute tegemiseks.
Nüüdse lepingulisaga avatakse linnale uus limiit kokku summas 314,65 miljonit krooni tähtajaga 31. detsember 2004, millest 170 miljonit on mõeldud linna lühiajalise likviidsuse tagamiseks sel aastal.
Tallinna laenukoormus oli aasta lõpus 2 miljardi krooni, mis moodustas 55,5 protsenti eelarve tuludest. Selle aasta lõpuks kujuneb pealinna laenukoormuseks koos 450 miljoni kroonise eelarvelaenuga ligikaudu 56 protsenti. Seadusega lubatud piir on 60 protsenti tuludest.