| |
|
 |
Tallinna kohta märgitakse, et kvaliteetset kinnisvara on seal vähe, kuid ruumi ehitustegevuseks küllaga |
|
Talsingi on maailma tulevaste tähtlinnade seas
(21)
03.02.2004 00:01
Kalle Muuli, erikorrespondent
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Tallinn ja Helsingi kuuluvad maailma 24 kõige suurema arenguvõimega linna hulka, väidavad rahvusvahelise kinnisvarafirma Jones Lang LaSalle eksperdid möödunud aastal valminud uuringus. Ekspertide hinnangul loob nii Helsingile kui ka Tallinnale eeldused kiireks eduks tehnoloogia areng ja teadmistepõhine majandus.
«Tehnoloogiakeskustena kerkivad esile linnad, kus on hea haridusega ja heade tehniliste oskustega tööjõud ning töökindel infrastruktuur ja soodne ärikeskkond,» märgivad eksperdid ja mainivad üheksat n-ö tähtlinna. Eesti valitsuse arendusnõuniku Raul Malmsteini arvates on Tallinn ja Helsingi eraldi võetuna tõenäoliselt siiski liiga väikesed globaalses majanduses läbilöömiseks. Helsingis on kõigest 900 000 elanikku, Tallinnas üle kahe korra vähem. «Kui Tallinna ja Helsingit on määratletud kasvukeskustena, on siin kindlasti koht tõsiseks järelemõtlemiseks, kuidas seda potentsiaali paremini ära kasutada,» sõnas Malmstein. «Ehkki uuringus on peetud vajalikuks mõlemat linna ka eraldi esile tõsta, näevad need paaris vaadatuna välja palju paremad. Soome ja Eesti koostöö teaduse ja tehnoloogia vallas võib siin anda lisaväärtust, millest võidavad mõlemad linnad,» leidis Malmstein. Just kahe maa võimaluste paremaks ärakasutamiseks on Eesti ja Soome peaministrid kavandanud mõlema riigi teadlaste ja ministrite ühisistungi, mis toimub tänavu kevadel Helsingis peaministrite juhtimisel. Malmsteini hinnangul aitab Tallinna ja Helsingi koostöö tekitada eeskätt n-ö kriitilist massi, minimaalset hulka tööjõudu, tarbijaid ja muud keskkonda, mis on vajalik globaalsete investorite ja suurte rahvusvaheliste firmade uurimis- ja arenduskeskuste huvi äratamiseks. Kuigi kasvukeskustena käsitletakse uuringus eelkõige linnu, mitte riike, sõltub Tallinna ja Helsingi areng tehnoloogia ja teaduse vallas siiski eeskätt riikide, mitte linnavalitsuste koostööst. «Tore on, kui linnavalitsus kaasa lööb, aga eestvedaja roll peab siiski olema keskvalitsusel,» ütles Malmstein. «Tallinna Tehnikaülikooli koostöö Helsingi Tehnikaülikooliga või näiteks kahe maa teadusparkide suhted ei sõltu siiski kuigivõrd kohalikest omavalitsustest, kuid mõlema riigi valitsused saavad koostööle palju kaasa aidata.» Maailma juhtiva kinnisvarafirma Jones Lang LaSalle välja valitud 24 potentsiaalset tähtlinna Tehnoloogia Helsingi (Soome), rahvaarv 900 000, SKP 32 200 dollarit / inimese kohta Helsingi kindlustab oma positsiooni maailma juhtiva tehnoloogiakeskusena. Helsingi infrastruktuur on maailmatasemel ja pakub võimalust ärisiireteks Venemaale ja Baltimaadesse. Austin (USA, Texas), rahvaarv 800 000, SKP 36 400 dollarit / inimese kohta Kogub tähtsust tehnoloogiakeskusena, kuna suudab tõmmata ligi teadustöötajaid kogu maailmast. Austini sihiks on arendada linna elukeskkonda, ühendada tehnoloogia saavutused kõrge elukvaliteediga. Raleigh-Durham (USA, Põhja-Carolina), rahvaarv 1 200 000, SKP 31 800 dollarit / inimese kohta Raleigh-Durham on USA biotehnoloogia arengu piirkondade seas esirinnas. Kohalikud ettevõtted teevad tihedat koostööd kolme suure teadusülikooliga. Bangalore (India), rahvaarv 5 600 000, SKP 600 dollarit / inimese kohta Bangalore, India «Silicon Valley» on kerkimas maailma tehnoloogiatippu. Tallinn (Eesti), rahvaarv 400 000, SKP 12 600 dollarit / inimese kohta Kesk-Euroopas kerkivad esile tehnoloogiakeskused, eriti nendes linnades, kus on kõrgel tasemel tehniline haridus ja soodus ärikeskkond. Tallinn saab kiiresti Põhjamaade tehnoloogiavõrgu osaks, mis on tihedalt seotud Helsingi ja Stockholmiga. Tallinn areneb ka turismikeskusena. Kuna Tallinn on väike linnake, siis on seal kvaliteetset kinnisvara piiratud hulgal, aga maad arendustegevuseks on küll. Budapest (Ungari), rahvaarv 1 800 000, SKP 11 600 dollarit / inimese kohta Budapestis on tekkimas Kesk-Euroopa üks kõige paeluvamaid ärikeskkondi. Budapesti asukoht võimaldab suurt kasu lõigata Euroopa Liidu laienemisest. Ungari pealinn on muutumas terve piirkonna teadus- ja arengukeskuseks. Dalian (Hiina), rahvaarv 2 600 000, SKP 2900 dollarit / inimese kohta Suzhou, rahvaarv 1 200 000, SKP 3600 dollarit / inimese kohta Dalian paistab silma tähtsa teaduskeskusena. Suzho on suur kõrgtehnoloogia tootmiskeskus, kus palju tööstusparke. San Jose (Costa Rica), rahvaarv 1 000 000, SKP 5100 dollarit / inimese kohta Costa Ricas on Kesk-Ameerika kõige stabiilsem ja soodsam ärikeskkond ja riigi pealinnas San Joses on hakanud kiiresti arenema kõrgtehnoloogia tootmine. Keskkond Kagu-Queensland (Austraalia), rahvaarv 1 600 000, SKP 17 700 dollarit / inimese kohta Kagu-Queensland on Austraalia kõige kiiremini kasvav piirkond, mis turistide sihtkohana on üleilmselt tähtis. Kaplinn (Lõuna-Aafrika Vabariik), rahvaarv 2 900 000, SKP 3300 dollarit / inimese kohta
> Loe edasi
|
Tee koduleheks
