Eelarve vastuvõtmise ajaks lahkus volikogu opositsioon saalist. Mida võiks linnavalitsus sellest žestist õppida?

Samal teemal: Opositsioon ei püüagi oma solvumist varjata

Põhjendus oli see, et kuna nende parandusettepanekutega ei arvestatud, siis nad ei saanud ka eelarvega arvestada. Ometi sai ju põhjendatud, miks polnud võimalik parandusettepanekutega arvestada. See ei tähenda, et põhimõtteliselt nende ettepanekuid ei arvestata või nendega nõus ei olda.

Tegelikult on ka 2006. aasta näidanud, et opositsiooni tehtud ettepanekud on olnud linnavalitsusel rahastamisnimekirjas ja kui ressurssi on rohkem, siis tehakse ära ka need asjad.

Keeruline on sellise käitumise peale öelda, mida siit on õppida. Mina arvan, et linnavalitsus ei käitunud nii, et poleks arvestanud või ei analüüsinud. Ehkki katteallikad ei olnud sobilikud, analüüsisime kõiki neid ettepanekuid.

Kuidas saaks eelarve koostamisel muuta koostööd opositsiooniga viljakamaks?

Et eelarve aluseks on suures osas arengukava, mida volikogu igal aastal üle vaatab, siis on oluline juba arengukava koostamisel olla kaasatud sellesse protsessi. Et asjad, mis on opositsioonile olulised, saaksid ka arengukavas kajastatud.

Kas opositsioon oleks ehk pidanud oma ettepanekutega välja tulema juba eelarve koostamise protsessi alguses?

Ka see oleks mõistlik. Tõepoolest, kui on mingid konkreetsed soovid, miks mitte neid ka varem edastada. Istutakse ju koos erinevates komisjonides ja eestseisuses. Kokkusaamise kohti on ju mitmeid, kus neist asjust rääkida.

Kas siis oleks mõni neist ettepanekutest tõenäolisemalt toetust leidnud?

Kõik sõltub soovist.

Kui suur oli 2006. aasta eelarve täitumine ja kui palju suudab linn teie arvates tuleval aastal investeeringute mahust ära kasutada?

Praegu ei ole 2006. aasta eelarve täitumine veel teada. See võib olla 85–95 protsenti.

Loodan, et see maht, mis on tulevaks aastaks planeeritud, suudetakse ikkagi ära kasutada. Umbes viis protsenti on alati see osa, mis võib jääda täitmata. Enamasti on aga veel lisaeelarvetega raha juurde tulnud, nii et esialgselt kinnitatud investeeringute maht kujuneb suuremaks.

Kas praegune ehitusbuum võib hakata ka linna projekte pärssima?

Ehitushinnad on varasematest hinnangutest kallimad ja kindlasti võib see tähendada, et osa 2007. aastaks kavandatud objekte ei õnnestu realiseerida plaanitud mahus. Kuni hanke tulemused ei ole selgunud, on väga keeruline ennustada. Elamuehituses, mis on laenuraha jõul arenenud, toimub kindlasti mingi rahunemine. Ühiskondliku või erasektori poole pealt ei ole selliseid märke, et siin võiks kasv aeglustuda.

Tegelikult on ju väga jõudsalt asju ette võetud. Tihti soovivad inimesed, et unistused täituksid hästi kiiresti, aga paraku on elu teistsugune. Kui vaadata enda ümber, siis näeme, kui kiiresti on elu arenenud, aga ikka tahetakse, et areneks veel kiiremini.

Kas usute siiski, et tuleval aastal tuleb ka positiivne lisaeelarve? Kas eelarve koostamisel lükati mõne objekti rahastamine teadlikult edasi lootuses, et selleks leitakse raha lisaeelarvest?

Ma tahan küll uskuda, et tuleb positiivne lisaeelarve ja Eesti majandusel läheb jätkuvalt hästi. Lisaeelarved aitavad kindlasti olulisi objekte, mis meil on kavandatud, rahastada suuremas mahus kui me esialgselt oleme kavandanud. Olgu selleks Kesklinna kooli juurdeehitis või Vabaduse sild.

Nii et lisaeelarvetest ei looda linn rahastada lisaks veel mingeid uusi suuremaid objekte?

Meil on neid objekte päris palju, millega me alustame. Kui on võimalik, siis saab neid tänu positiivsele lisaeelarvele suuremas mahus 2007. aastal ära teha. Ei ole mõistlik hästi palju uusi objekte järjest alustada, kui on oht, et ei jõua neid ära teha.

Samas – mida võiks linnaeelarvele kaasa tuua Euroopa Komisjoni prognoositud majanduskasvu aeglustumine?

Sellest lähtuvalt olemegi planeerinud näiteks füüsilise isiku tulumaksu laekumise 14,8 protsenti. On tõenäoline, et 2006. aastal on see võrreldes 2005. aastaga 22 protsenti, tuleval aastal olemegi prognoosinud neljandiku võrra väiksema kasvu. Oleme majanduskasvu aeglustumisega arvestanud.

Kui prognoos ei pea paika ja majandusel läheb ikkagi paremini, majanduskasv nii palju ei aeglustu või jätkub samas tempos, siis on loota positiivset suuremamahulist lisaeelarvet.

Kui prognoos ei pea selles mõttes paika, et kasv jääb veelgi väiksemaks, siis võib juhtuda, et tulumaks võib planeeritud mahus mitte laekuda. Siis tuleb teha negatiivne lisaeelarve ja teatud asju edasi lükata.

Eelarve vastuvõtmisel heitis isamaaliitlane Jüri Kõre ette, et Tartu eelarve on justkui tüüpiline valla eelarve – esikohal on kulutused haridusele, teisel valitsemiskulud. Proportsioonid olevat paigast ära. Mida arvate?

Vastasin sellele ka volikogus. Tegelikult on see väide eksitav, sest kui vaadata kulusid kokku, siis valitsuskulud jäävad tegelikult hoopis viiendale kohale. Haridus on kõige suurem valdkond, majandus järgmine, siis vaba aeg ja kultuur.

> Loe edasi