Arhitekt Uko Künnap kinnitab, et Kääriku spordibaasi rekonstrueerimisel on võimalik ühitada selle ehitamisaegset arhitektuuri modernistlikuga, ja peab oluliseks hoonete sulandamist ümbritsevasse loodusesse.

Läinud nädalal Tartu Ülikooli spordijuhtidega Soomes maailma ühes esinduslikemas, Vierumäki spordi-, tervise- ja õppekeskuses Kääriku baasi tarbeks ideid ammutamas käinud arhitekt Uko Künnap peab võimalikuks, et tulevikus avaneb Otepää poolt Käärikule lähenejale mäe peal igati tänapäevane keskus.

Keeglirada keldrisse

Samas rõhutab arhitekt, et metsa all ja Kääriku järve ääres peaks rajatavate hoonete arhitektuurne lahendus olema looduslähedasem ning majad ise madalamad.

Pihta tuleks Künnapi sõnul hakata just olemasolevate keskusehoonete rekonstrueerimisega. Näiteks spordiplokk on arhitekti hinnangul omal ajal väga huvitavalt ehitatud: hooneid läbib keskelt jooksurada.

Spordisaalide juurde oleks aga vaja rajada meditsiini- ja testimisplokk, selle tarvis on isegi ruumid osaliselt olemas.

Spordihoone suurde keldrisse on omal ajal ehitatud lasketiir. Arhitekti sõnul on aga keldri miinus see, et piki ruumi jooksevad üksteise kõrval pikad kinnised spordisaale kandvad vaheseinad.

Nüüd tulebki Künnapil inseneridega nõu pidada, kuivõrd on neid vaheseinu võimalik asendada postidega. Avaruse tekkides saaks keldrisaali teha kas või keeglirajad. Alles võiks arhitekti hinnangul jääda ka lasketiir: «Laskmine paistab ju tänapäeva Eestis üha enam moodi minevat.»

Rekonstrueerimist vajab ka olemasolev toitlustus- ja konverentsikeskus, samuti haldusplokk ning tehnilised abiruumid.

Just toitlustusploki ühte põnevate lagedega keldrisse võiks Künnapi arvates teha toitlustuskoha, mille ainus miinus arhitekti sõnul on selles, et vaade välja oleks sealt küllaltki igavavõitu.

Uko Künnapi hinnangul tuleks ümberehitust alustada spordiplokist, sest see on kõige õnnetumas olukorras. «Söökla ju töötab praegugi, mistõttu selle kallale võib minna viimases järjekorras,» nentis ta.

Et Kääriku spordibaasi olemasolevad hooned asuvad lähestikku, annab see Künnapi kinnitusel arhitektile hea võimaluse mängida: neid on õige lihtsalt võimalik varikatuste või näiteks klaasgaleriide abil ühendada.

Mäe otsas asuva kompleksi uuendamise järel tuleks Künnap rekonstrueerimis-, õigem oleks küll öelda lammutustööga mäest alla, kus praegu asuvad kaks vana ja amortiseerunud majutuskompleksi.

«Need võtaksin ma nii maha, et isegi vundamenti ei jätaks alles,» avaldas Künnap arvamust. «Esiteks pole need arhitektuurselt väärtuslikud hooned, teiseks ei õnnestuks neisse isegi parima tahtmise juures pigistada vajalikul arvul majutuskohti - selleks on toad liiga suured ja halva paigutusega.»

Mäe peal ühendaks Künnap hoonete ümberehitamisel 1960ndate aastate tellisarhitektuuri nüüdisaegsega, mäejalami hotellide puhul tuleks ta aga juba loodusele lähemale, näiteks lööks hooned saelaudadega üle.

Uutes hotellides oleksid toad vaatega järvele. Kõik toad oleksid olemuselt askeetlikud, teisele korrusele saaks välja ehitada siserõduga peretoad.

Kaks hotellihoonet ühendaks arhitekt klaasist vastuvõtukompleksiga.

Majad järvest pisut eemal

Järgmistes etappides tuleks Künnapi sõnul alustada kogu territooriumi planeerimisega, suusa- ja terviseradade korrastamisega ning staadionihoone ja saunade renoveerimisega, ka tuleks ümber järve püsti panna väikesi puhkemaju. See viimane idee pärineb Vierumäkilt.

Künnap ei teeks maju ümarpalkidest, ta valiks kandiliseks freesitud palgid või lööks majakesed üle hoopis hööveldamata laudadega.

Kämpingumajad rajaks arhitekt järvest kuni paarisaja meetri kaugusele, siit tekib aga probleem, kuidas viia sõidutee nende juurde nii, et see ei ristuks suusaradadega.

Ühe Vierumäkilt saadud idee järgi laheneks küsimus, kui ehitada suusaradade tarvis autotee alt läbi tunnel.

Milliseid spordihalle või -rajatisi võiks Käärikule lähitulevikus ehitada, jätab arhitekt ülikooli ja Eesti spordijuhtide otsustada.

Künnap, kes on näiteks Tartu veekeskuse ja ülikooli õigusteaduskonna sisearhitekt, ülikooli renoveeritud ühiselamute ideekavandite autor, ütleb, et Kääriku kompleksi kavandamine oleks talle suur väljakutse.

Ehitamiseks Künnapi hinnangul Käärikul ruumi jagub, laiub ju tervisekeskus umbes 120 hektari suurusel maa-alal. Kuhu midagi täpselt ehitada saaks, selgub pärast seda, kui Kääriku baas saab korralikult kaardistatud.

Küsimusele, kas Vierumäki keskuse eeskujul võiks ka Käärikule golfiväljakud rajada, vastas Künnap, et tulevikus ehk tõesti. «Spordijuhid avaldasid arvamust, et golfiväljaku tegemiseks on praegu vara, eestlased pole veel nii jõukad,» märkis ta.