Loodus inspireerib arhitekti spordikeskust ümber ehitama
02.12.2003 00:01
Priit Rajalo, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Arhitekt Uko Künnap kinnitab, et Kääriku spordibaasi
rekonstrueerimisel on võimalik ühitada selle ehitamisaegset arhitektuuri
modernistlikuga, ja peab oluliseks hoonete sulandamist ümbritsevasse
loodusesse.
Läinud nädalal Tartu Ülikooli spordijuhtidega Soomes maailma ühes
esinduslikemas, Vierumäki spordi-, tervise- ja õppekeskuses Kääriku baasi
tarbeks ideid ammutamas käinud arhitekt Uko Künnap peab võimalikuks, et
tulevikus avaneb Otepää poolt Käärikule lähenejale mäe peal igati tänapäevane
keskus.
Keeglirada keldrisse
Samas rõhutab arhitekt, et metsa all ja Kääriku järve ääres peaks
rajatavate hoonete arhitektuurne lahendus olema looduslähedasem ning majad ise
madalamad.
Pihta tuleks Künnapi sõnul hakata just olemasolevate keskusehoonete
rekonstrueerimisega. Näiteks spordiplokk on arhitekti hinnangul omal ajal väga
huvitavalt ehitatud: hooneid läbib keskelt jooksurada.
Spordisaalide juurde oleks aga vaja rajada meditsiini- ja testimisplokk,
selle tarvis on isegi ruumid osaliselt olemas.
Spordihoone suurde keldrisse on omal ajal ehitatud lasketiir. Arhitekti sõnul
on aga keldri miinus see, et piki ruumi jooksevad üksteise kõrval pikad kinnised
spordisaale kandvad vaheseinad.
Nüüd tulebki Künnapil inseneridega nõu pidada, kuivõrd on neid vaheseinu
võimalik asendada postidega. Avaruse tekkides saaks keldrisaali teha kas või
keeglirajad. Alles võiks arhitekti hinnangul jääda ka lasketiir: «Laskmine
paistab ju tänapäeva Eestis üha enam moodi minevat.»
Rekonstrueerimist vajab ka olemasolev toitlustus- ja konverentsikeskus,
samuti haldusplokk ning tehnilised abiruumid.
Just toitlustusploki ühte põnevate lagedega keldrisse võiks Künnapi arvates
teha toitlustuskoha, mille ainus miinus arhitekti sõnul on selles, et vaade
välja oleks sealt küllaltki igavavõitu.
Uko Künnapi hinnangul tuleks ümberehitust alustada spordiplokist, sest see on
kõige õnnetumas olukorras. «Söökla ju töötab praegugi, mistõttu selle kallale
võib minna viimases järjekorras,» nentis ta.
Et Kääriku spordibaasi olemasolevad hooned asuvad lähestikku, annab see
Künnapi kinnitusel arhitektile hea võimaluse mängida: neid on õige lihtsalt
võimalik varikatuste või näiteks klaasgaleriide abil ühendada.
Mäe otsas asuva kompleksi uuendamise järel tuleks Künnap rekonstrueerimis-,
õigem oleks küll öelda lammutustööga mäest alla, kus praegu asuvad kaks vana ja
amortiseerunud majutuskompleksi.
«Need võtaksin ma nii maha, et isegi vundamenti ei jätaks alles,» avaldas
Künnap arvamust. «Esiteks pole need arhitektuurselt väärtuslikud hooned, teiseks
ei õnnestuks neisse isegi parima tahtmise juures pigistada vajalikul arvul
majutuskohti - selleks on toad liiga suured ja halva paigutusega.»
Mäe peal ühendaks Künnap hoonete ümberehitamisel 1960ndate aastate
tellisarhitektuuri nüüdisaegsega, mäejalami hotellide puhul tuleks ta aga juba
loodusele lähemale, näiteks lööks hooned saelaudadega üle.
Uutes hotellides oleksid toad vaatega järvele. Kõik toad oleksid olemuselt
askeetlikud, teisele korrusele saaks välja ehitada siserõduga peretoad.
Kaks hotellihoonet ühendaks arhitekt klaasist vastuvõtukompleksiga.
Majad järvest pisut eemal
Järgmistes etappides tuleks Künnapi sõnul alustada kogu territooriumi
planeerimisega, suusa- ja terviseradade korrastamisega ning staadionihoone ja
saunade renoveerimisega, ka tuleks ümber järve püsti panna väikesi puhkemaju.
See viimane idee pärineb Vierumäkilt.
Künnap ei teeks maju ümarpalkidest, ta valiks kandiliseks freesitud palgid
või lööks majakesed üle hoopis hööveldamata laudadega.
Kämpingumajad rajaks arhitekt järvest kuni paarisaja meetri kaugusele, siit
tekib aga probleem, kuidas viia sõidutee nende juurde nii, et see ei ristuks
suusaradadega.
Ühe Vierumäkilt saadud idee järgi laheneks küsimus, kui ehitada suusaradade
tarvis autotee alt läbi tunnel.
Milliseid spordihalle või -rajatisi võiks Käärikule lähitulevikus ehitada,
jätab arhitekt ülikooli ja Eesti spordijuhtide otsustada.
Künnap, kes on näiteks Tartu veekeskuse ja ülikooli õigusteaduskonna
sisearhitekt, ülikooli renoveeritud ühiselamute ideekavandite autor, ütleb, et
Kääriku kompleksi kavandamine oleks talle suur väljakutse.
Ehitamiseks Künnapi hinnangul Käärikul ruumi jagub, laiub ju tervisekeskus
umbes 120 hektari suurusel maa-alal. Kuhu midagi täpselt ehitada saaks, selgub
pärast seda, kui Kääriku baas saab korralikult kaardistatud.
Küsimusele, kas Vierumäki keskuse eeskujul võiks ka Käärikule golfiväljakud
rajada, vastas Künnap, et tulevikus ehk tõesti. «Spordijuhid avaldasid arvamust,
et golfiväljaku tegemiseks on praegu vara, eestlased pole veel nii jõukad,»
märkis ta.
|