Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver loodab, et tulevikus on Kääriku keskus sellisel tasemel koht, kus võiks maha pidada ka suusatamise maailmakarikaetapi.

Kääriku baasi haldajatel on oma nägemus sellest keskusest aastal 2010, milline võiks aga teie hinnangul olla Kääriku spordi- ja puhkekeskuse roll tulevikus?

Eesti suusatamises on praegu natuke ebanormaalne olukord: tipptasemel suusakeskus on meil vaid Otepääl. Kindlasti tuleks rahvusvaheliste nõuetega vastavusse viia ka Haanja ja Kääriku baas.

Arenenud suusariikides - Soomes, Rootsis ja Norras - on näiteks maailmakarikaetappide läbiviimiseks kolm kuni viis sobilikku kohta. Kaugemas tulevikus võikski ka Kääriku olla koht, kus sobib korraldada suusatamise maailmakarikaetappi.

Kui tihti kasutavad Eesti tippsuusatajad praegu Kääriku baasi?

Väga tihti. Kui täpsemalt öelda, siis lumeperioodil treenivad Andrus Veerpalu ja Jaak Mae 50-60 protsenti ajast Käärikul.

Olime just hiljuti Soomes Olosel lumelaagris ja tõdesime, et radade kvaliteedilt ning maastiku reljeefilt on Otepää ja Kääriku paremad.

Otepää raske reljeefiga rajad, samas Kääriku väga suusatatavate ehk kergete ja väikese jõukuluga sõidetavate radadega - tippsuusatajaile sobiks see suurepäraselt. Eraldivõetuna pole Otepää ja Kääriku rajad tipptegijaile kõige paremad, kuid tervikuna on nad seda.

Ja Käärikul asuv Kekkose suusarada on minu meelest omalaadsete seas üks maailma parimaid.

Millest on Kääriku baasis puudus, mida peaks seal arendama?

Käärikut on muidugi võimalik igas sektoris edasi viia. Kääriku vajaks uut rajamasinat, mille muretsemiseks on minu teada juba esimesed sissemaksed tehtud, ja võibolla on see isegi juba Käärikul kohal.

Samuti vajaks Kääriku uut stardimaja ehk kohta, kus on võimalik ennast pesta, kus saab süüa ja kus oleks korralik suusalaenutus. Lisaks peaks Kääriku olema see paik, kus õpetatakse suusatama.