Samal teemal: Loodus inspireerib arhitekti spordikeskust ümber ehitama Otepää ootab kaaslaseks teist suusakeskust Noored kergejõustiklased peavad Käärikut kalliks

Kääriku tervisekeskuse uuenemine on tegelikult juba alanud: viimase kolme aastaga on ülikooli, ettevõtluse arengu sihtasutuse ja keskkonnainvesteeringute keskuse koostöös ning riigi abiga keskusesse ja Kääriku asulasse investeeritud 16-17 miljonit krooni.

Kolm aastat tagasi renoveeriti 10 miljoni krooni eest Kääriku tervisekeskuse hotelliplokk, 2001. aastal valmisid Käärikul valgustatud suusarajad ja mullu Harimäe vaatlustorn.

Praegu käib 2,5 miljonit krooni maksva Kääriku asula biopuhastussüsteemi ehitamine, tuleval aastal lõpeb Kääriku ja Pülme järve puhastamine, millega alustati tänavu. See kõik on aga alles algus, suurem töö seisab veel ees.

Järvevaatega kämpingud

Tartu Ülikooli haldusdirektori, Kääriku spordi- ja puhkekeskust haldava osaühingu juhatuse liikme Riho Illaku väitel peaks aastaks 2010 (optimistlike plaanide järgi aastaks 2008) olema keskuse uuendamisse investeeritud 60-70 miljonit krooni.

Esimeses järgus saaks tänapäevastele nõuetele vastavaks Kääriku suusastaadion, kus sportlastele ja harrastajaile oleks tagatud näiteks toitlustamine ja korras suusarajad, mida lumeta ajal saaks kasutada matkaradadena. Lastele kerkiksid staadioni taha kelgumäed.

Samal ajal alustataks kahe uue hotellihoone ehitamist praeguste tenniseväljakute kõrval asuvate amortiseerunud pansionaadimajade asemele ning Kääriku keskuse mäe otsas asuvate põhihoonete rekonstrueerimist (sellele võiks kuluda kuni 30 miljonit krooni).

Paralleelselt võiksid Kääriku tervisekeskuse territooriumile, esimeses järjekorras eeldatavalt järve lähedusse, hakata kerkima kämpingumajakesed, mida oleks võimalik keskuse jõukamatele klientidele välja rentida või isegi müüa.

Veelgi kaugemas tulevikus võiks Käärikule koha leida mõni spordihall. Et otsustada, mis ala(de) tarvis, selleks peaksid spordialaliidud Eesti Olümpiakomitee juhtimisel kõigepealt otsustama, millistele aladele Eesti lähiaastail panustab.

«On ju selge, et kõigi alade eest korraga Eesti riik hoolitseda ei suuda,» märkis Illak. «Vaatame või Vierumäki keskust Soomes - seal on arendamiseks võetud kümme spordiala,» viitas ta maailma ühele esinduslikemale spordi-, õppe- ja tervisekeskusele, kust ülikooli spordijuhid käisid läinud nädalal Kääriku arendamiseks ideid kogumas ning malli võtmas.

Raha kümnendi lõpuks

Riho Illak on optimistlik ning loodab, et aastaks 2010 on Kääriku keskusesse investeeritud isegi 100 miljonit krooni, sellest 40 miljonit puhtalt äriprojektidesse, näiteks kämpingumajade ehitamine.

«60-70 miljonit krooni on võimalik saada näiteks Euroopa Liidu fondidest, sest Kääriku tervisekeskuse uuendamise näol on tegemist selgelt sotsiaalse programmiga rahva tervise parandamiseks,» märkis Illak.

Tema hinnangul on raha võimalik saada ka kohalikest fondidest ja Eesti riigilt. Tartu Ülikool kataks haldusdirektori kinnitusel need kulutused, mis on mõeldud õppe- ja teadustöö arendamisele.

Riho Illak ei väidagi, nagu suunduksid suured rahavood juba lähiaastail Käärikule. «Suur raha hakkaks tulema selle kümnendi lõpuaastail, sest ka projektide kirjutamine, nende kaitsmine ja positiivse otsuse saamine võtab kõik samuti aega,» selgitas ta.

Keskus kõigile

Milline peaks olema Kääriku keskus näiteks aastal 2010?

Arenguplaanide järgi võiks see olla Eesti olümpialaste, olümpiakandidaatide ja -lootuste tipptreeningukeskus.

Samuti peab sellest saama tähtis spordialase kõrghariduse ja ametiõpetuse keskus, kus koolitust saaksid treenerid, spordimänedžerid ja -ametnikud, aga miks mitte spordiajakirjanikudki - nii on see näiteks Vierumäkil.

«Õpetada täna välja keskharidusega meditsiiniõdesid on pisut absurdne, sest nüüdisaegne meditsiinitehnika on niivõrd kõrgel tasemel. Sama on ka spordis, kus kõik on muutunud nii spetsiifiliseks, et kõike ise põlve otsas ikka ära ei õpi,» viitas Illak vajadusele õpetada välja näiteks spordirajatiste eest hoolitsejaid.

Kääriku keskuse kolmas ülesanne oleks pakkuda eestlastele ja turistidele võimalust oma tervise eest hoolitseda: sõita rulluiskudega, mängida tennist, harrastada kepikõndi vmt.

«Käärikut uuendades ei saa mõelda ainult ühele neist sihtrühmadest, see keskus peab olema avatud kõigile,» sõnastas Illak peaeesmärgi.

Kas Kääriku konkurente ei karda?

Illak möönis, et nõukogudeaegsetest pioneerilaagritest välja kasvanud baaside pinnalt võib Käärikule konkurente tekkida küll.

Kuid tema väitel lööb Kääriku imekauni looduse, hea ligipääsetavuse ja sportimisvõimaluste mitmekesisuse kõrval veel sellegagi, et see on koht Eestis, kus tuleb lumi kõige varem maha ja kõige kauem ka püsib.

----------------------------------------------------

Treeningukeskus ootab uuendusi juba neljandat kümnendit

Ülikooli kehakultuuriteaduskonna asutaja Fred Kudu eestvedamisel 1947. aastal asutatud Kääriku spordibaas on hoolimata mitmesugustest kavadest endiselt säilinud suuresti sellisena, nagu see oli 1960. aastatel, valmimise järel.

Esimesena rajati Käärikule staadion (1959), seejärel sai valmis õppehoone (1962) ja viimasena spordihoone (1970). Kääriku baasi edasiarendamise ja uute komplekside juurderajamise kavadest pole seni asja saanud.

Kuni 1990. aastate keskpaigani kuulus Kääriku spordibaas kehakultuuriteaduskonna koosseisu, kuigi selleks ajaks oli baasi funktsioon toetada ülikooli õppe- ja teadustööd muutunud nullilähedaseks.

Ülikooli kehakultuurlastest kasutasid baasi väga vähesed, mistõttu ülikool ei pidanud ka vajalikuks kuigivõrd Käärikule investeerida. Hiljem loodi ülikooli asutus Kääriku spordi- ja puhkekeskus.

Selle aasta alguseks jõudis ülikool järeldusele, et ka see vorm pole baasi haldamiseks kõige õigem. Tänavu 1. juulist anti baas üle ülikooli spordiklubile.

Et aga ülikoolil ega mittetulundusühingul Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi pole õigust pakkuda turismiteenust ning tegelda alkoholi- ja tubakamüügiga, loodi Kääriku baasi haldamiseks osaühing Kääriku Puhke- ja Spordikeskus, mille ainuomanik on ülikooli spordiklubi.

Osaühingu juhatuse liikmed on: ülikooli spordiklubi juhatuse liikmed Riho Illak ja Eve Lill. (TPM)

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.67