Eesti NATO-liitlase Türgi suursaadik Ömer Altug käis eile pärastlõunal isiklikult justiitsminister Ken-Marti Vaherile selgitamas oma riigi edu inimõiguste vallas

«Türgi piirangud kurdi keele kasutamisel rikuvad inimõigusi,» vahendas ministeeriumi avalike suhete talituse esindaja eile Vaheri seisukohta vaid mõned tunnid pärast seda, kui Vaher oli kohtunud Türgi suursaadikuga, kes soovis ministriga vestelda tema kolm nädalat tagasi õiguskeelepäeval peetud kõne teemal.

Toona teatas Vaher välisministeeriumi ja peaministri bürooga kooskõlastamatult, et «olukorras, kus Türgi on seadnud äärmiselt diskrimineerivad piirangud kurdi keele kõnelemisele avalikes kohtades, peaks Eesti ühemõtteliselt kuni selle praktika lõppemiseni vastustama Türgi astumist Euroopa Liitu».

Saadiku jahe kiri

Samal teemal: Juhtkiri: Ministri eksitus (20) PILT: Karikatuur (1)

Eesti NATO-liitlase Türgi suursaadik Ömer Altug saatis seepeale minister Vaherile väga viisaka, kuid jaheda kirja, kus teatab, et Vaheri ütlused olid talle ebameeldivaks üllatuseks, eriti olukorras, kus Türgi parlament oli vaid mõned päevad enne seda ratifitseerinud ühehäälselt Eesti NATOga liitumise protokolli. «Ma loodan, et Teie vaated ei peegelda Eesti valitsuse vaateid selles küsimuses,» kirjutas Türgi suursaadik.

Suursaadik viitas ka 6. novembril avaldatud Euroopa Komisjoni raportile, kus märgitakse ära Türgi pühendumust ja saavutatud edu reformida nii poliitilist kui õigussüsteemi, samuti samme põhiõiguste ja vabaduste tagamisel, sealhulgas lisaks türgi keelele teiste keelte kasutamist vastavalt Euroopa standarditele.

«Türgi ainus riigikeel on türgi keel, nagu Eestis on ainuke ametlik keel eesti keel,» selgitas suursaadik. Eesti välispoliitika eksperdid on Postimehele avaldanud arvamust, et selles lauses on viisakas vihje, et vajadusel võib Türgi tõstatada rahvusvaheliselt Eesti vähemuste keeleküsimusi.

Korduvad soolod

Ka eilsel kohtumisel selgitas Türgi suursaadik ministrile Türgi keelepoliitikat ja edusamme inimõiguste parandamisel. Justiitsministeeriumi teatel märkis suursaadik arengust rääkides, et veel 15 aastat tagasi oli Türgis kurdi keele kasutamine keelatud isegi kodudes.

Justiitsministeerium püüdis eile Vaheri Türgi-ütlusi pehmendada, teatades, et «põlisvähemuste keele kasutamine avalikkuses on oluline tegur, mille järgi hinnata riigi valmisolekut ELi astumiseks», vältides otsest seost Türgiga.

Valitsuse pressibüroo, mis kajastab peaministri vaateid, kinnitas eile, et Vaheri ütlused ja seisukohad ei väljenda Eesti ametlikku seisukohta. Välisminister Kristiina Ojuland ütles kaks nädalat tagasi julgeolekupartnerlusest näidet tuues, et «kui keegi ründaks Türgit, oleks see ka meie sõda».

Vaher on viimasel ajal end korduvalt valitsuse positsioonile vastandanud. Viimati õnnestus riigi tippjuhtidel suure vaevaga hoida minister Vaher eemale vastuoluliselt II maailmasõjas hukkunute mälestussamba avamiselt Pärnus.

Samuti hoiti viimasel hetkel ära Vaheri kavatsus esineda Riigikogus ELi põhiseadusliku leppe arutelul poliitilise avaldusega, milles Vaher kavatses nõuda leppe tunduvalt põhjalikumat muutmist, kui valitsus oli otsustanud.

Juhtkirja loe LK 14

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.57