Teismeeas poiste tüliõun veeres kord ühele, kord teisele poole juba mõnda aega ja lõppes esmaspäeval pärast tunde omakohtuga, mille korraldasid Andruse (kõik loos esinevad laste nimed on muudetud) täiskasvanutest sõbrad. Tõnu ja Kustav viidi Savijõe poldrile ja nahutati kõva käega läbi. Esmaspäeva õhtupoolikul oli Ülenurmel juhtunut lõpuks tunnistamas politseikonstaabel; ta viis Tõnu ja Kustavi Tartu traumapunkti, kus noorukitele anti esmaabi.Teisipäeval läkitasid Tõnu ja Kustavi ema politseisse avalduse, kus seisab, et täiskasvanud mehed on poiste kallal Ülenurme lähedal vägivalda tarvitanud. Kustavi ema oli veel kolmapäevalgi juhtunust šokeeritud. Tema teab, et Kustav ja Tõnu olid läinud kaitsma üht oma väiksemat kasvu koolivenda, keda Andrus oli kiusanud. Andrus oli selle peale saatnud telefonisõnumi oma isale, mille järel too sõitnud autoga kohale, täiskasvanud sõbrad kaasas. Edasi kulgesid sündmused lühidalt viisil, et poisid meelitati autosse, viidi Ülenurme taha poldrile ja klohmiti läbi. Andruse isa väidab, et tema oma pojalt telefonisõnumit ei saanud ja kooli juurde sõitsid hoopis ta tuttavad sõbrad, mitte ta ise. Auto olnudki nende, mitte tema käes. Kustavi ema, kes koos Tõnu emaga avalduse politseile esitas, oli endast väljas, küsides: milline lapsevanem saab üldse nõus olla sellega, et tema laps läbi klohmitakse. «Ma saan sellest aru, et poistel tuleb ikka aeg-ajalt ette omavahelisi nagelemisi ja probleeme lahendatakse ka riiuga. Ja et mõnikord on vaja ka täiskasvanutel sekkuda,» räägib ta. «Aga sel juhul lähen ma teise lapse koju ja räägin tema vanemaga ilma häält tõstmata, mitte ei lähe teisele lapsele kallale.» Poiste jutt Tõnu kirjeldab, endal silm kinni paistetanud, kui valusad olid esimesed hoobid, mis ta Savijõe poldril täiskasvnud meestelt sai, kuidas ta pikali kukkus ja kuidas teda jalaga näkku edasi peksti. Kui Tõnu lõpuks pagema pääses, mäletas ta veel lendavaid kive ja järelekostvat sõimu. Silmanurgast jõudis ta näha, kuidas sõber Kustav suurte ja tugevate abiga mitu korda jões n-ö ujumas käis. Ka külaelnike selgitusel võis poissi esmaspäeva pärastlõunal näha läbimärjana kodu poole minemas. Kustav, kel puudub suust kaks hammast, ütles kolmapäeval, et ta lõualuud valutavad ikka veel ja süüa on raske. Poiste sõnul olid täiskasvanutest omakohtumehed neile väitnud, et nad karistavad Tõnu ja Kustavit selle eest, et nood on Andrusele liiga teinud ja teda peksnud. Kannatada saanud poisid ajavad seda süüdistust tagasi, selgitades, et nemad läksid ise appi ühele väiksemat kasvu koolivennale, keda Andrus oli kiusanud. Samuti lisasid nad, et nende meelest saanud tüli tookord koguni lahendatud ja sõprus taastatud. Seda veidram oli tundunud neile Andruse esmaspäevane appikutse ja täiskasvanutest sõprade kohaleilmumine. Andruse isa on juhtunuga üldjoontes kursis, ja on kogu loo peale ühtviisi nii pahane kui ka solvunud. Isa pahameel «Väga palju on surutud siin seda minu kaela, nagu mina oleksin korraldanud selle asja,» rääkis ta. Poeg Andrus ei olevat talle esmaspäeval helistanud, ka polevat sõitnud autoga Ülenurmele mitte tema, vaid hoopis üks ta tuttavatest. «Loomulikult ma tean, kelle käes mu auto oli, aga ma ütlen seda politseile... Ma ei kiida juhtunut heaks, ja rohkem ma midagi rääkida ei saa... Las uurimine lõpeb enne,» kõneles mees eile. Vaid seda oskas Andruse isa öelda, et poeg ei saa sinna kooli enam minna, sest temast on saanud peksupoiss. «Ma olen ise poissi siin paar päeva lappinud,» tunnistab ta ja lisab, et üks kiusamise põhjus olevat see, et Andrus hakkas koolis prille kandma. Esmaspäeval paisunud tüli isa sõnul suureks seetõttu, et Andruselt nõuti: kui raha ei anna, saad kolki. Inglitiibu poistel pole Ülenurme õpetaja Linda Laasiku sõnul pole rumalast naljast alguse saanud tülitsevatest poistest ükski rumal ega paha, kuigi inglitiibu neil ühelgi seljal ei kasvavat. Õppealajuhataja Maili Mesipuu tõrgub kommentaare andmast, sest lugu on aset leidnud väljaspool koolimaja ja koolitunde. «Me ei pea õigeks kommenteerida lugu, mida politsei alles uurib. Ja me ei saa ka kirjeldada lugu, mida me ise ei ole näinud.» Ülenurme valla sotsiaalnõunik Kaja-Mai Reimann märgib: «Nad on elavad poisid, oskavad kõik hästi esineda. Aga kui midagi koos ette võtavad, siis ikka midagi juhtub.» Koolipsühholoog Riina Lepik hoiatab, et lastest ei tohiks teha meediakangelasi, vaid juhtunut ikka tasa ja targu arutada. See on eelkõige politsei ülesanne. «Ühessegi lapsesse ei saa siin suhtuda viisil, et ta on halb laps,» lisas Lepik. Lõuna politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna pressiesindaja Liina Pissarev ütles eile õhtul, et politsei on alustanud juhtunu asjaolude väljaselgitamist ja osapoolte ülekuulamist. Alustatud on kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise alusel. |
