Ametist lahkuv kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts pöördus reedel, 27. oktoobril õiguskantsler Allar Jõksi poole palvega võtta seisukoht, kuidas peaks olema korraldatud välismissioonidel olevate üksuste allumine.

Nimelt alluvad välismissioonidel olevad üksused vastavalt valitsuse määrusele Rahuoperatsioonide Keskusele (ROK) ja maaväe ülemale. Kõuts allkirjastas aga 5. septembril käskkirja, millega allutati missiooniüksused distsiplinaarselt kaitseväe operatiivülemale.

Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna ülema Madis Mikko sõnul tehti viitseadmiral Kõutsile seejärel ettepanek käskkiri tühistada.

«Kuna kaitseväe juhataja seda ei teinud, andis kaitseminister [30. oktoobril-toim.] välja käskkirja, millega tühistas kaitseväe juhataja käskkirja,» selgitas Mikko.

Seejuures sai peastaap kaitseministri käskkirjast teada alles järgmisel päeval BNSist. Tegemist on esimese korraga, mil kaitseminister on tühistanud kaitseväe juhataja käskkirja.

Kaitsejõudude peastaabi teavitusosakonna ohvitseri leitnant Andres Sanga sõnul soovib Kõuts õiguskantslerilt nüüd selgust selle kohta, kuidas tagada kaitseväe juhtimiseks vajalik õiguslik regulatsioon sellisel viisil, et see ei seaks ohtu Eesti koostööd NATOga.

«On tekkinud õiguslik ummik ning tahame teada, milline olukord on õige ja kuidas tuleks edasi tegutseda,» ütles leitnant Sang.

Sanga sõnul alluvad ka näiteks USA ja Suurbritannia missiooniüksused relvajõudude operatiivülematele ning sisuliselt samalaadse juhtimisskeemi kehtestas kaitseväe juhataja ka oma 5. sept käskkirjas, mis ära tühistati.

«Samasugust juhtimisahelat kirjeldab ka NATO standard, mida kaitseminister kohustas kaitseväge rakendama oma 7. märtsi 2005 käskkirjaga,» selgitas leitnant Sang.

Mikko andis mõista, et viitseadmiral Kõuts oleks võinud pöörduda kaitseminister Ligi poole palvega algatada valitsuse määruse muutmine, mis oleks lubanud määrata missiooniüksusi kaitseväe operatiivülema alluvusse.

«Seda küsimust tuleb meil kindlasti tulevikus arutama hakata,» nentis Mikko.