Volikogus üleeile vastu võetud korra järgi võib reservfondi rahast katta nüüd ka kulusid, «mida ei arvestatud eelarve koostamisel».

Linnapea kohuseid täitva abilinnapea Toomas Vitsuti seletuskiri eelnõu juures täpsustas, et tegu on punktiga, «mis lubab katta kulusid, mis olid küll teada, kuid erinevatel põhjustel ei leidnud arvestamist eelarve koostamisel».

Korra muutmisele vastu seisnud linnavolikogu Res Publica fraktsiooni esimees Kaupo Reede arutles, et nii üldine sõnastus laseb reservfondi kasutamise vabaks, nii et linn võib fondi rahahäda tõttu kiirelt ära kasutada.

Samal teemal: PILT: Karikatuur Juhtkiri: Tallinna eelarve veealune osa

Tallinna linnavalitsus saatis sel nädalal volikokku negatiivse lisaeelarve, mille järgi peab linn nullijäämiseks müüma aasta allesjäänud kahe kuuga 147 miljoni krooni eest linnavara, seni on õnnestunud müüa 166 miljoni eest. Samuti toob eelarve linnale uue laenu.

Raad palub usaldust

«Olen enam kui veendunud, et järgmise aasta alguses kasutatakse kogu reservfond ära, ja kui aasta lõpus juhtub näiteks mõne kooli või vanadekoduga õnnetus, ei ole raha kuskilt võtta,» märkis Reede.

Tallinna tänavusest reservfondist oli nädalataguse seisuga kasutamata 12,5 miljonit krooni 27,5 miljonist.

Vitsut tunnistas, et linnavalitsuse volitused reservfondi jagamisel suurenevad. Ta ei nõustunud aga, et see tähendab võimalust fondi ükskõik millele kulutada.

«Kui linnavalitsus on paika pandud, võiks tema vastu mingisugunegi usaldus olla,» lausus Vitsut. «Linnavalitsusel on poliitiline vastutus ja kui ta teeb midagi, mis on väär, vastutab ta avalikkuse ees.»

Abilinnapea sõnul on uus punkt ette nähtud näiteks selliste kulude katteks, milleks eelarvesse on määratud küll raha, kuid tegelik vajadus osutub suuremaks - kas või mingite toetuste jagamisel.

Reede sõnul on aga raske linnavalitsust usaldada. «Prae-gune seis näitab, et linnavalitsus ei ole planeerimissuutlik, ja nüüd peame usaldama talle sellise rahaallika,» lausus ta.

Valla- ja linnaeelarve seadus ütleb, et kohaliku omavalitsuse täitevvõim käsutab reservfondi ettenägemata kulude katmiseks. Erinevalt Vitsuti sõnastusest tähendab see riigikontrolli peakontrolöri Jüri Kõrge sõnul just kulutusi, mida eelarve koostamisel ette näha pole võimalik.

Volitused kasvavad

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste talituse juhataja Sulev Liivik leidis, et uue korra sõnastus suurendab linnavalitsuse õigusi eelarveraha suunamise üle.

Tartu linnapea Andrus Ansip avaldas siiski arvamust, et Tallinna reservfondi jaotamise korra uus punkt ei too kaasa midagi tavatut ega vähenda fondi kasutamise läbipaistvust, sest kõik eraldised on avalikult teada ja vääri eraldisi ootab kriitika.

Küll nentis Ansip, et talle jäi segaseks määruse seletuskirja sõnastus, kuna pole aru saada, kellele ja kuidas võivad tehtavad kulutused juba eelarve koostamisel teada olla.

Tallinna rahaline seis

• Tallinna 4,7 miljardi krooni suuruses eelarves on ette nähtud linnavara müügist tulu 506 miljonit krooni

• Üleeilse seisuga oli vara müüdud 166 miljoni eest

• Linnavalitsus on koostanud negatiivse lisaeelarve mahuga 42,5 miljonit krooni, mille järgi on sel aastal vaja müüa veel 147 miljoni krooni eest vara

• Samuti näeb negatiivne lisaeelarve ette 150-miljonise laenu võtmise arvelduskrediidina

Allikas: PM, Tallinna linnavalitsus

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.33