Toomas Samm Mart Reiniku gümnaasiumi direktor Ei Tootsid, Teeled ega Arnod ole kuhugi kadunud, neid on igas koolis. Kuigi häid Tootse on vähemaks jäänud, on nad olemas ja vanale pedagoogile meeltmööda. Toots õpib täpselt nii palju, kui leiab endale vajaliku olevat, aga ajal, mil peab oma teadmisi näitama, suudab ta kontsentreeruda ja näidata end just nii hästi nagu vaja. Näiteks gümnaasiumi riigieksamitel on neid, kes vaata-vaata et läbi ei saa, aga ometi võtavad nad end kokku ja esineb väga targana – see on Toot-side hea omadus. Eks nad vahepeal satu muidugi nimekirja, kellega peab pikemalt rääkima, ometi kumab neist välja, et nad suudavad tulla sellele lainele, kus nad peaksid olema ehk milline on õpetaja ootus. Kahjuks on ka halbu Tootse ja kahjuks kasvab neid juurde. Selliseid, kes ei saa oma asjadega enam hästi hakkama ja kes jäävad mingil ajal jalgu nii ühiskonnale kui ka iseendale. Meie koolis on ka nn Tootsi ehk tasandusklass. Kolm klassi on juba läinud ja nood õpilased on elus hästi hakkama saanud, aga viimasega näeme küll tõsist vaeva. See on Tootsi halvem pool. On ka pirtsakaid Teelesid. Minule on silma hakanud, et pirtsakus, enda näitamine, täiskasvanulikkus ja eriline käitumine on läinud üha noorematele – see on natuke kurb, sest tüdrukud kasvavad niigi poistest kiiremini välja. Põhikoolis on tüdrukud poistest liiga palju ees ja siis hakkavad tulema asjad, mis ei peaks olema. Aga kui nad saavad sellest üle, kui on hea, aidata oskav õpetaja, siis on nad pärast väga head tüdrukud. Ega siis kõik see, mis koolipõlves halb tundub, elus alati nii halb olegi. Põlvkondade erinevus on alati olnud, õpilased ja õpetajad on alati vastandlikel seisukohtadel, sinna ei ole mitte midagi teha. Olekski natuke imelik, kui kõik õpetajat ideaalselt kuulaksid ja vastu ei hakkaks. Me isegi vahel ootame, et nad hakkaksid meiega väitlema. Arno tüüpi õpilasel on tänases koolis raske, ta lihtsalt ei suuda selle mürtsuga kaasa minna. Aga selliseid on ka vaja, keskkoolis on nad isegi rohkem au sisse tõusnud. Mul on silme ees üks paari aasta tagune õpilasomavalitsuse juht, algul tagasihoidlik, kuid pärast osutus väga tubliks poisiks. Aga eks õpilaskond muutu kogu aeg. Õppimisse suhtumine on viletsamaks jäänud, tulemusi tahetakse paremaid, kui väärt ollakse. Lastes on tekkinud karistamatuse tunne ja kui kodu ka seda toetab, siis seda murda on üsna raske. Aga eks me pea kõigeks valmis olema, sest ei tea ju, mida igaühe peakene mõtleb. Sestpeale kui narkomaania päevakorrale tuli, on ka meie koolis vahele jäädud. Järelikult ei saa öelda, et halbu asju ei ole. Samuti on tunda, et raha on kõvasti liikuma hakanud, ka laste seas. Kokatädi ütleb, et esimese klassi lapsed tulevad, sajakroonine näpu vahel, ja ostavad maiustusi kolm korda päevas. Ka see võib igasuguseid pahesid lähemale tuua. Meie kollektiivil on suhteliselt hästi läinud, õpilased on suhteliselt head – meie kõigi tahtmine on saada paremaks, targemaks, ja riik on nüüd loonud uue hoonega ka tingimused. Kui lastele anda hea kätte, siis nad hoiavad head paremini kui natukese lagunevat. Konkurss on meil suur, siia tahetakse tulla, me ei suuda kõiki vastugi võtta. Meie latt on väga kõrgele seatud, proovime sellest üle saada. Minul on igatahes lootus, et siin läheb meil hästi ja pareminigi veel. Jaan Reinson Tartu Descartes’i lütseumi direktor Mis muud, kui soovin püsivust ja rõõmsat meelt. Ja ei tohi karta eksida, sest tehes me õpime. Kui kohe katsume kõike õigesti teha, siis võib juhtuda, et me ei õpigi seda asja kunagi tegema. Tänapäeva Toots on hüperaktiivne tüüp, tema jaoks on mõeldud individuaalsed õppekavad, tugimeetmed, sotsiaaltöötajad, psühholoogid – rohkem individuaalset lähenemist. Tütarlapsed on koolmeistritele alati rohkem rõõmu valmistanud ja nendega on tänagi natuke kergem hakkama saada. Probleemid tulenevad enamasti katkisest kodust, suhetest vanematega. Tüdrukutel on eriti oluline, et oleks keegi, kes kompenseeriks koduse soojuse puudumise. Selliseid tütarlapsi pole palju, aga kui on, siis nende probleemid on hästi keerulised. Koolikohustuse mittetäitjate sekka kipub viimasel ajal sattuma ka tüdrukuid, varem oli see häda ainult poistega. Mis Arnosse puutub, siis paraku ei suuda me annete avamisega lõpuni minna. Me ei suuda neid sageli isegi märgata, olgugi et anded on ju igal lapsel. On teada, et inimene hakkab hästi tegema neid asju, milleks tal on soodumus või anne. Kõigepealt tuleb see üles leida, see ei pruugi silmaga märgatav olla. Eesti kooli häda ongi see, et me tahame õpetada kõigile kõike ja nõuda kõigilt kõike ühesugusel tasemel. Peaksime laskma õpilasel areneda sellel alal, kus kellelgi on anded, lubades mujalt natuke tagasi tõmmata. Me kõik tahame tegelda ju meeldivate asjadega ja eriti raske on poisse panna tegema seda, mis neile ei meeldi. Nad teevad küll, aga ei pinguta – see vahest ongi poiste ja tüdrukute kõige suurem erinevus. Peaksimegi võtma seda kõike loomulikuna, mitte uskuma, et on olemas üks keskmine hall kuju, kellele kõik sobib. Peaksime rohkem püüdma isiksusi avastada ja edasi arendada. Kahjuks suudame seda vähem kui tahaksime. Tänapäeval on noorus teistsugune kui eelmistel kümnenditel, aga ta pole sugugi rohkem hukas, kui on olnud varasemad põlvkonnad. Peeter Kikas Tartu kunstigümnaasiumi direktor Muidugi on nad meiegi koolis. Paljud õpilased võtavad õppimist kui kohustust, mille teatud eani ongi riik neile pannud. Aga kui paljud arvavad, et õppimine on pigem võimalus? Sellest tüütust kohustusest võiks näha kaugemale – seda ma neile küll ütlen, aga raske on loota, et kõik sellest kohe aru saavad. Tootsidega olen püüdnud vestelda, teinekord öeldes ka üsna kurjalt või teravalt, aga üldiselt on ikka nii, et hea sõna või rahuliku jutuga saavutab rohkem. Neilegi soovitan säilitada rahulikku meelt – siis on kõigil kergem. Enamik tütarlapsi on meil tublid ja head. Minule meeldib öelda otse ja keerutamata, aga võibolla peaks nendega rohkem diplomaatiat kasutama. Mis Arno tüüpi puutub, siis püüame ikka kõiki julgustada, see on kõige tähtsam. Head lapsed on õpetajale rõõmuallikad, aga pärastises elus tuleb nii mõnigi kord välja, et koolis tublid ei saavutagi elus nii palju kui vähem sõnakuulekad. Enamikust saavad head ja toredad inimesed, koolis on osal vaid ajutised raskused. Ene Tannberg Miina Härma gümnaasiumi direktor Tootsidele. Kui te tervet rehkendust ei jõua teha ja õpetaja loal piirdute poole rehkendusega, siis tehke seda ise ja korralikult. Ärge harrastage teiste pealt mahakirjutamist, tulevaste majandusinimestena on teil endil vaja osata ja aru saada esialgu ehk keerulisena tunduvatest asjadest. Ärge sehkendage nii palju igasugustes organisatsioonides ja projektides, nii et kool teise- või kolmandajärguliseks tegevuseks muutub. Ühiskondlik aktiivsus on igati tervitatav, aga kooliõpilase esmane kohustus on võtta võimalikult maksimum koolis pakutavast. Kui te pärast kooli lõpetamist välismaale õppima lähete, siis pidage meeles, et kodumaal on endiselt väga vaja haritud põllumehi. Ja Teele ootab ka (võibolla). Teeledele. Te olete tublid koolilapsed, kellel kodused tööd ikka tehtud. Õpetajad on teiega enamasti rahul. Kui Toots mahakirjutamiseks vihikut küsib, siis selgitage talle, kuidas ülesanne lahendada tuli. Siis saab Toots ka asja selgeks. Püüdke oma tujukust taltsutada ja ärge mängige liialt poiste südametega. Kodumaa vajab tublisid tüdrukuid, kellel on hea haridus, kes on ilma näinud ja oma koha elus leidnud ning kes tulevikus pere loovad kodumaal. Arnodele. Boheemlaslikud kunstiinimesed, kes te tegelete kaunite kunstidega ja kel ei ole probleeme koolitöös, te olete tüdrukute hulgas hinnatud isegi siis, kui nad Imelikega jalutamas käivad. Ärge unustage oma viiulit. Tegelege teaduse ja kaunite kunstidega, kodumaa vajab väga teiesuguseid kultuuri- ja kunstiinimesi. |
Kõik tänased
