Ka saiadest on ilmselt kolmveerand kodumaisest nisust. Ei ole aga head ilma halvata, sestap võib vilja varuva Tartu Veski ostujuhi Leonid Dulubi kinnitusel arvata, et saia-leiva hind kauplustes kerkib. Tema sõnul on toidunisu ja rukki hind tänavu lausa 60 protsenti kõrgem kui mullu. «Teistest riikidest sisseostetava rukki osa on meil tänase seisuga null protsenti. Kui vihmad lakkavad ja kombainid saavad põllule suvinisu koristama, võib arvata, et ka imporditava nisu osa on null protsenti.»Eelmisel aastal tuli kogu Tartu Veski varutud nisu Eestist ja 40 protsenti rukkist välisriikidest. Nüüd suudetakse vajaminev rukis varuda kohapealt. Veel neli-viis aastat tagasi tuli kogu Eesti leivaviljast lõviosa välisriikidest, mullu oli vahekord kohaliku rukki ja impordi vahel pooleks. Dulubi sõnul võib loota, et sarnaselt mullusega on ka tänavu terves Eestis jahvatatavast nisujahust 75 protsenti kohalik kaup. Vilja hinna kerkimise põhjused pärinevad maailmaturult, Dulubi hinnangul andsid tõuke põuad paljudes riikides. Üks oluline viljahinna kerkimise põhjus on ka biokütuste toorme tootmise kasv, mis hõivab aina suurema osa põllumaast. Oivaline saak Kui lisada suurepärasele saagile lisanduv hinnatõus, võib Eesti talunik tänavu nautida kümnetesse protsentidesse ulatuvat tulude kasvu. «Tänavu on põhiosanik meid hästi toetanud,» osutas Vara valla tulundusühistu Kaarli juht Madis Avi. «Firmast 49 protsenti kuulub meile ja 51 protsenti sellele, kes asub seal üleval.» Vara valla kohta on saak Avi kinnitusel ikka väga hea. «Ma arvan, et üks meie talirapsipõld pani Eesti rekordi ära,» ütles ta. «Saak oli vahepeal üle viie tonni hektarilt.» Talirapsi puhul peetakse heaks ka kahetonnist hektarisaaki. Nii Avi kui teisedki põllumehed kinnitavad nagu ühest suust, et taliviljasaak oli üldse väga hea – nii rukkil, rapsil kui kaeral. Samas on nisu ja odra saagid kokku 1200 hektari jagu põlde pidava Avi hinnangul siiski keskpärased. Kui võtta Avi põldudel sirguvate erinevate põllukultuuride saagid kokku, on kasvu mullusega võrreldes ikkagi veerandi jagu. Kõik on rahul Seda, et saak on enneolematult hea, kinnitas ka 2004. aastal esipõllumeheks valitud Haage Agro juhatuse liige Andres Härm. «Meil on hea aasta,» lausus ta. «Võrreldes tavapärase keskmisega on saagikus 20 protsenti kõrgem. See on taasiseseisvumise järel esimene aasta, kui on nii hea saak kui ka hea vilja hind.» Tartumaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimehe Jaan Sõrra sõnul on tänavu farmeritel ühtlaselt head saagid: «Kõik on rahul, ka vilja kvaliteet on tänavu hea.» |
kõik galeriid
