| Pisut sõnajalalehti meenutavate okstega üliharuldase puu, Wollemia nobilise on endale kingitusena saanud mitte üksi Tartu, vaid ka Tallinna botaanikaaed. Kuigi puuke jõudis posti teel pärale juba mõne aja eest, leiab tema pidulik üleandmine aset homme Tallinnas. Siis sõidab Eestisse Stockholmis resideeruv Austraalia suursaadik, Tema Ektsellents Härra Howard Brown iskilikult. Wollemi mändWollemi männist kuulsid Eesti teadlased juba 1990. aastate keskel, kui üle maailma levis uudis Austraaliast Wollemi rahvuspargist leitud juuraajastu okaspuust. «See kuulub ühte igivanasse araukaarialiste sugukonda, selle esindajaid on meil tänapäeval üksikuid,» kommenteerib Heiki Tamm. «Kui dendroloogid sellele puule taimesüstemaatikas täpsemat kohta leida püüdsid, tuli neil luua aga lausa uus perekond.» Nii said iidse okaspuu nimesse kirja ta loodusliku asupaiga, Wollemi rahvuspargi, ning ta leidja, looduskaitsja David Noble'i nimi, mis ühtlasi tähendab õilsat ja kuulsat. Teada on, et Wollemia nobilise kuldaeg oli maailmas 150 kuni 200 miljonit aastat tagasi. Viimane leid taime kohta kivististest pärineb aga kahe miljoni aasta eest. Rohkem märke puu saatusest ei olnud teadlased kohanud kuni põrutava leiuni 1994. aastal. Kingitust võib küsida «Austraalia kuninglik botaanikaaed võttis taime oma hoole alla, aga et selle paljundamine osutus tülikaks, korraldati oksjon,» teab Heiki Tamm. «Paljundamisõigust jagavad nüüd erafirmad. Meie volleemialaps on kõikide märkide järgi kasvatatud Euroopas.» Heiki Tamm nägi ise haruldasi volleemiaid kõigepealt Dublini botaanikaaias ja vaimustus ekspositsioonist väga. Koos Helsingi botaanikaaia direktoriga tekkis neil volleemia hankimiseks kaval plaan: kirjutada Austraalia suursaadikule kiri, millel oleksid kõikide Balti- ja Põhjamaade botaanikaaedade direktorite allkirjad. Pingutus ja organiseerimistöö väärisid vaeva – pool aastat läks mööda ja õilis fossiil oligi kohal. Elus fossiil • Wollemia nobilise leidmine on võrreldav elusa dinosauruse leidmisega. • Sydneyst 150 km kaugusel asuv Wollemi rahvuspark hõlmab kõige ligipääsmatumat osa Sinimägedest. Selle ümbruses lennatakse sageli eralennuki või õhupalliga. • 1994. aasta augustis laskus rahvuspargi töötaja David Noble köiel 600 meetri sügavusse kanjonisse. Vihmametsatihnikus paelus ta tähelepanu varisenud võrse, mille okkad olid laialt varre küljes kinni, meenutades sõnajalga. Üle ta pea laiusid mingi tundmatu okaspuu haralised ladvad. • Dendroloog Wyn Jones pidas seda võrset esmapilgul mingiks Hiina okaspuuks, mille seemned mõni ülelennanud turist naljaviluks alla võis olla puistanud. • Läbi uuriti kogu okaspuude kohta leiduv teatmekirjandus. Selgus, et niisuguseid okkaid saab näha ainult kivististel, millel on 200 miljoni aasta eest kasvanud puude jäljendid. • Korraldati ekspeditsioon ja leiti saladuslik puuderühm. Tänaseks on teada umbes sadakond täiskasvanud volleemiat, mille asukoht on salastatud. |