Eile kell 02.25 Tartu vaksalis avastatud tulekahju, mis rikkus 130 aasta vanuse puidust peahoone kogu raudteepoolse külje, suutsid pritsimehed täielikult lämmatada alles viie tunni möödudes. Eelmänguna üheksa kustutusmasina kohalesaatmist nõudnud suurele põlengule pidi vaksalit turvanud Scorpioni Julgestusteenistuse patrull paar tundi varem kustutama perroonil seisnud prügikasti. Meer paanika vastu Eesti Raudtee väitel ei sattunud raudteejaama kahel haruteel seisnud kütusetsisternid plahvatusohtu, ehkki Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Evelin Uibokandi kinnitusel jõudis osa mahuteist ähvardavalt kuumeneda, enne kui need eemale veeti. «Erakordselt masendav lugu. Ja kindlasti oli see ohusignaal Eesti Raudteele,» tõdes tänaseks Tartu linna kriisikomisjoni kokku kutsunud meer Laine Jänes. «Nagu öeldakse: kui ikka äike sisse ei löö, siis talumees risti ette ei löö.» Samas pidas Jänes rumalaks tartlastesse hirmu süstimist, viidates linnavolikogu opositsioonisaadikute eilseile kommentaaridele lähedal seisnud katastroofist. Tartu linnasüdamest kaubajaama väljakolimise peamised eestvõitlejad on opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud. Jänesele sekundeeris Eesti Raudtee avalike suhete juht Priit Koff, leides, et igasugune plahvatustest rääkimine on oletusmäng. «Diisel pole kergestisüttiv,» rõhutas Koff. «Naftatsistern pole nagu ratastel ämber. Muidugi ei saa öelda, et ohtu ei olegi, kuid küsimus on valmisolekus ja ohu minimeerimises. Siiamaani on ohutus olnud tagatud. On olnud ka hullemaid intsidente kui oli tänane.» Tartu vaksali peahoone ja selle juurde kuuluv pagasiaida omanik on ärimees Rein Kilk. Pagasiaidas on restaureerimise eeltööd juba alanud, peahoones läheb ehituseks-taastamiseks veel sel sügisel, lubas Kilk. Põleng oli õhus Vaksalihoone põlemapistmises nägi Kilk rünnakut pigem muinsuskaitse kui enda vastu. Ta tõi paralleeli metsasüütajatega, kellele looduse hävitamine ilmset lusti pakub. «Vaksali kordategemisega ei saa süütamist küll seostada,» arvas Kilk. «Põleng midagi ei kiirenda, kuid lükkab ilmselt edasi restaureerimise lõpu ning teeb töö kindlasti kallimaks,» tõdes Kilk. «Ja ma ei mõista ajakirjanikke, kes leiavad, et kui vaksal oleks juba korras, poleks ehk süütamist olnud. Me ei kavatse ju hoone materjali vahetada.» Rongiga tihti Jõgevalt Tartusse sõitev Jõgeva elanik Signe Tamm aga leidis, et vaksali süütamine oli hoone räämajätmise loomulik finaal. Naine märkis, et oli koos kannatuse kaotanud kaaslinlastega käinud ka Tartu linnaisade jutul. «Olukord vaksalis oli muutunud väljakannatamatuks,» hindas Tamm. «Viimases otsas ei põlenud tunnelis pikemat aega mitte ükski valgusti, kuigi tunnel oli ainus võimalus pääseda kolmandalt teelt väljuvale õhtusele rongile.» Piletimüüki pole Tartu vaksalis juba ammu, rongi saavad reisijad oodata vaid õues. «Hale oli vaadata, kuidas linnapea Laine Jänes seisis hiljuti raudtee juubeli päeval vaksalis ja nentis, et aeg on seal tõesti tagasi läinud,» arvustas Tamm. «Uskumatu, et kaosel lasti seal nii kaugele minna.» |
