| Tuleval sügisel hakkavad eesti keelt õppima ka Varssavi ülikooli tudengid, Eesti Instituut koos haridusministeeriumiga on kuulutanud välja konkursi sinna eesti keele ja kultuuri lektori leidmiseks.Pariisi ida keelte ja kultuuride instituudis õpetatakse eesti keelt juba üle poole sajandi, viimased neli aastat on seal eesti keele ja kultuuri lektor olnud Tartu Ülikooli keelekeskuse eesti keele õpetaja Malle Rüütli. Põhjusi, miks prantslased eesti keele vastu huvi tunnevad, oskab ta nimetada mitmeid: on neid, kelle teadustöö on seotud Eesti riigiga, eesti raamatute tõlkimise huvilisi, Eesti juurtega inimesi ja loomulikult ei puudu üliõpilaste hulgast ka noormehed, kellel on eestlasest sõbratar. Välispoliitiline samm Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi raames on Eesti lektoreid lähetatud peale Prantsusmaa ja Poola ka Leedu, Saksamaa, Venemaa ja Ühendkuningriigi kõrgkoolidesse. Neisse riikidesse saadab Eesti õpetajaid omal initsiatiivil ja neile maksab palka Eesti Instituut, kuid on ka riike, kes on ise oma ülikoolides eesti keele õpetamise vastu huvi üles näidanud – enamjaolt sellised, kus juba õpetatakse soome ja ungari keelt. Eesti Instituudi projektijuht Karel Zova rõhutas, et keeleõpe hõlmab ka kultuuri tundmist. Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe riiklik programm käsitleb eesti keele ja kultuuri õpetamist riigi välispoliitika kaaluka koostisosana. «Keele õpetamine on kultuuriline missioon,» kinnitas Rüütli. «Eestimeelsus kandub.» Üks tema õpilastest on oma eesti keele ja kultuuri huviga nii kaugele jõudnud, et saab varsti valmis prantsuskeelse raamatu Eesti ajaloost. Naljakas jäääär Zova sõnul lähtutakse sihtriigi valikul sellest, et eesti keelt ja kultuuri õpetataks esmajärjekorras naaberriikides ja Euroopa Liidu riikides, seejärel teistes Eestile olulistes riikides. Eesti keele õpetuse tase ja maht on ülikooliti erinev, seda saab õppida nii pea-, valik- kui vabaainena. Peaainena siiski praegu vaid Soomes, Ungaris ja Rootsis. Keelt kuskil õpetama asudes on eesmärk siiski õpet järk-järgult süvendada, kinnitas Zova. Prantslased eesti keele raskuse üle üleliia ei kurda, kuid osa näeb siiski palju vaeva hääldusega. «Pikad täishäälikud järjest, sõnad nagu jää- äär,» tõi Rüütli näiteks, millega tunnis on palju nalja saanud. Eesti keelt õppima asudes on tegu aga teadliku ja kindlameelse valikuga – pooleli jätavad õppe vaid mõned üksikud. Kas teate Eesti keele ja kultuuri õpe • Prantsusmaa: Pariisi ida keelte ja kultuuride instituut • Poola: Poznani Sotsiaalteaduste Kõrgkool, Varssavi ja Krakovi ülikool • Ameerika Ühendriigid: Indiana ülikool • Austria: Viini ülikool • Holland: Groningeni ülikool • Jaapan: Tokyo ülikool • Ühendkuningriik : Glasgow’ ülikool • Leedu: Vilniuse ülikool • Läti: Läti ülikool • Rootsi: Uppsala ülikool • Tšehhi: Praha ülikool • Saksamaa: Göttingeni, Hamburgi, Kieli, Müncheni ülikool • Ungari: Szombathely kõrgkool, Debreceni, Budapesti, Szegedi ülikool • Venemaa: Peterburi ülikool, Pihkva Volnõi Instituut, Mari Riiklik Ülikool • Soome: Helsingi, Turu, Oulu, Jyväskylä, Joensuu, Tampere ülikool |
