Valminud on heliplaat, mil nimeks «Madise margikogu». Plaat on hea, sest muusika on seikluslik ja täis ootamatusi.

Tartu Popi ja Roki Instituut (TPRI) ise on samuti üsna ootamatus vormis tegutsev kollektiiv. Sestap tekivad puhuti koguni teatavad kõhklused-kahtlused. On see ikka päris tavaline, normaalne bänd või ei?

Bänd-rahvamass

Esiteks kerkiks kulm ja suureneks silm nende kontserdil ilmselt ka kurdil. Kolme-nelja-viieliikmeliste kitarrikombodega harjunud silma ette ronib TPRI-s lavale pea kümme inimest. Lausa rahvamass.

Tegelikult on TPRI-s praegu liikmeid kaheksa, aga näiteks laupäevasel plaadiesitlusel lõi kaasa ka mitu külalismuusikut. Tiigi tänava rokiklubi lavale ei mahu nad enam ammu ära.

Isepärane on ka muusika, mida TPRI viljeleb: värske, suvine, hoogne, esmapilgul kohati sinisilmne, ent samas detailideni läbimõeldud popp, mil side aastaga 2006 näib otsekui puuduvat.

Sest ühest küljest oleks bändi loome juured justkui kaevunud kusagile Radari proge- ja fusionidžungli mulda, teiselt poolt lähenetakse aga kohati brittide Stereolabile, pruukides nondele omast iha ühendada retropoppi futuristliku, alateadlikest kosmoseihalustest seotud ilmapildiga.

Kolmandaks – tundub – on ilmselt kõigile instituudi teaduritele lapsena sügava templi mällu löönud klassikalised Tallinnfilmi linateosed ning ringvaated ENSV elust. Just samasugust muretusuvist toimekat meeleolu õhkub margikogu kaante vahelt.

Ja vastupidi: pea kõik margikogus leiduv sobiks üsna hästi ka nende linateoste taustamuusikaks.

Kokku kummaline mikstuur vanast ja natuke vähem vanast, tulevikku vaatavast vanast ja päris uuest – asjad toimuvad ikkagi ju nüüd ja praegu. Lõpptulemus, plaat, on igatahes ootamatuid kurve täis.

Instituudi kunstiline juht Kristiina Reidolf, üks klahvpillisektsiooni spetsialistidest, arvab minu visioonide peale, et võibolla on mingi kõlapilt kusagilt lapsepõlvest tõepoolest sisse jäänud ja kerkib nüüd aeg-ajalt pinnale. Aga teadlikku retroihalust ansamblil ei ole, kuigi mõned sellised märksõnad nagu näiteks Radar pole eeskujuna tõepoolest võõrad.

Aga miks sel juhul ikkagi popi ja roki instituut, kui tegelikult kõlavad hoopis proge- ja fusioninoodid?

Laiad kategooriad

«Popp ja rokk esindavad meie bändi nimes üsna suuri kategooriaid,» sõnab Reidolf. «Sinna alla võiks mahutada võimalikult palju erinevaid katsetusi.»

Lõppeks polegi muidugi senikaua, kuni instituut töötab, eriti vahet, kuidas see töö täpselt käib ja milliste siltide all. Liiatigi, kui tulemused eeskujulikud püsivad.

Tartu Popi ja Roki Instituut

«Madise margikogu» (Forwards, 2006)

1. Arno äri, 2. Balti mere metropol, 3. Tulevik möödus Merkuurist, 4. Reis ümber maailma, 5. Loodus ja tehnika, 6. Unistuste kõver, 7. Madise margikogu, 8. Naised ja kajakad, 9. Kuuseke, Kaseke ja Romantika, 10. Instituudi hümn, 11. Spartakiaad, 12. Rahvusvahelised suhted, 13. Spock ja Kirk vs MacAivar, 14. Tallinna moemaja

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5