Lisaeelarve krooniks oli kahtlenata 700 000 krooni eraldamine vähem kui kaks aastat tagasi kapitaalselt ümber ehitatud Rüütli tänava remondiks. See oli tõrvatilk, mis rikkus kogu meepoti, ning ratsionaalselt mõtlevad Isamaaliidu, sotsiaaldemokraatide ja Res Publica saadikud (rahanduskomisjonis ka üks Keskerakonna esindaja) hääletasid lisaeelarve kinnitamise vastu.

Samas peab tunnistama, et ligi miljon krooni vuugivahede osaliseks täitmiseks iseloomustab praeguse reformierakondliku linnavalitsuse tegutsemispõhimõtteid.

Eksitavad selgitused

Tõsiasi, et daamid Rüütli tänaval kontsipidi vuukidesse kinni jäävad, on muidugi kahetsusväärne.

Linnapea väitel on hädade põhjus vilumuse puudumine nii tänava projekteerimisel kui ka kivide paigaldamisel. Rahandusala abilinnapea arusaama kohaselt pole vahet, kas 700 000 krooni oleks kulutatud aasta tagasi või nüüd.

Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak laiutas käsi ja eksitas volikogu jutuga sellest, et projekt oli ideekonkursi võitnud «kunstniku» tehtud, viimane aga ei osanud argimõistuslikult asju ette näha ning ehitaja tegi töö seetõttu valesti.

Esimene vasikas, mis vanarahva ütluste järgi aia taha lähebki. Aga see ütlus ei sobi infoühiskonda. Värskes SEB Ühispanga reklaamis ütleb tädi Maali kirjaku pähe sebra koju toonud pojale või pojapojale: miks sa siis ei küsinud, kui ise asja ei tunne!

Linnaplaneerimisosakonna arhiivist leitud Rüütli tänavaga seotud ehitusprojektid räägivad asjameeste juttudest erinevat keelt.

Nimelt näeb ideekonkursi võitnud OÜ Sadakond projekt ette hoopis teistsuguse Rüütli tänava ehitust, kui me praegu näeme. Seal on imporditud punase kivi asemel ette nähtud Misso põletatud savitellis ning pruuni kivi asemel puitlaudis.

Linnavalitsus unustas selle «kunstnikutöö» ja tellis uue projekti. Selles pole vuukide kohta midagi kirjutatud, nii et tegija võib rahumeeli öelda – mida soovisite, seda saite.

Rüütli tänav renoveeriti kolmes järgus, alustades Raekoja platsi poolsest otsast. Nagu mahapandud sillutisest ilmekalt näha, on töö tegijad tänava ehituse arenedes kogemusi juurde saanud. Tänava alguse laiad vuugid on tänava lõpupoole peaaegu kadunud.

Kindel, et see ehitaja teeb järgmisele tellijale parema töö kui tartlased said. Vastuseta jääb aga küsimus: vahest oleks Eestis olnud selliseidki firmasid, kelle töötajad oleksid viitsinud juhendeid ja instruktsioone lugeda, kes poleks paljuks pidanud mujal tehtud töödest õppust võtta ja tänava kohe esimesel katsel korralikult teinud.

Konksudega lahendused

Linnavalitsus pakub nüüd kontsimurdva tulemuse asemele järgmist kavalat lahendust: lisaeelarvest eraldatava 700 000 krooniga täidetaks kivide vahel olevad vuugid epoksiidvaiguga.

Esimene konks on selles, et eraldatud rahaga saaks linnavalitsuse enda hinnangul täita umbes kolmandiku vuukidest. Milline osa tänavast tehakse tasaseks ja milline jääb endist viisi kontsakandjate lõksuks, sellele küsimusele ei oska kahjuks täna keegi vastust anda. Kas turvaline teeosa märgistatakse kontsakinga, teine aga täistalda kujutava märgiga? Vastuseid ei ole ja ei saagi olla, sest lahendus on poolik.

Sellisel lahendusel on teinegi konks. Kui kolmandik vuugivahedest on kontsasõbralikuks tehtud, peab paratamatult leidma raha ka ülejäänud vuukide katmiseks. Kokku läheb see vaigutamine maksma ümmarguselt 2 miljonit krooni, sama suur summa kuluks 1000 õpilasega koolimaja akende vahetuseks.

Kindel on, et koalitsiooni hääletusmasin tuleb Rüütli tänava vuukide kallale veel sellel aastal tagasi, järgmise aasta eelarve hääletamisel.

Iga raisatud kroon

Isamaaliidu fraktsiooni liikmed on siin nüüd järgnevat ettepanekut korduvalt ja tulutult esitanud – teen seda veel üks kord. Kutsun linnavalitsust üles lahendama asju lähtudes linnakodanike huvist, mitte mundri aust, ja vältima poolikuid lahendusi.

Rüütli tänava laiade vuukidega osa tuleb üles võtta ja laduda korralikult, nagu sellist tööd teha tuleb. Kolmandiku vuugivahede täitmine epok-siidvaiguga ei anna kindlat ja pikaajalist tulemust, vaid loob ainult eelduse järgmisteks raiskamisteks.

Volikogu aseesimehe ja endise abilinnapea Hannes Astoki arvates ei ole 700 000 krooni Tartule märkimisväärne summa. Oot-oot, ärgem unustagem, et kokku on vaja ligi 2 miljonit krooni!

Tartlane, kes on juhina autoroolis või bussisõitjana ühissõidukis, tunnetab praegu iga keharakuga, kui armetus seisus on Tartu tänavad. Sellises olukorras on iga raisatud kroon kuritegu. Kui reformierakondlikud linnavalitsejad arvavad teisiti, siis soovitan neil vahepeal linna valitsemisest puhata.

Samal teemal: Rüütli tänava remont, TPM, 17.04., 19.04., 24.04.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.43