| «Kaks tundi ootamist 30 sekundi pärast,» kommenteeris keegi noorepoolne mees rahva hulgast. «Tunne on nagu enne sünnitust – pärast 26. rasedusnädalat on lodjakoda toomas ilmale oma esiklast,» ütles lodjaehituse üks eestvedajaid Priit Jagomägi pidukõnet pidades. Ta lisas, et õnnitlusi võtaksid lodjaehitajad vastu tõesti alles siis, kui laev on vee peal ja püsib püsti.Vanematel tartlastel oli ootus kestnud aga hoopis kauem. Lodjad olid Emajõge pidi kaupu Tartusse ja Tartust kandnud üle 600 aasta, alates kaugetest hansaaegadest 14. sajandil kuni läinud sajandi keskpaigani. Siis võtsid raudlaevad, autod ja rongid lotjadelt lõplikult töö. Vähe sellest, et need legendaarsed veesõidukid ammu enam Emajõge ei mõõda – ka kallastelt pole õnnestunud ühtki lotja leida. Üle ootuste hästi Kahe aasta eest lodja taassünniks loodud Emajõe Lodjaseltsil tuli seega päris palju nuputada, kuidas ikkagi lodi ehedal moel valmis ehitada. Ja eks seepärast Jagomägi õnnitlustega ootama manitses, et polnud teada, kuidas lodi vees käitub. Küsimus oli näiteks, kas ei hakka lodi ehk nõnda palju lekkima, et kohe põhja kinni vajub – uued puulaevad ju ikka pisut lekivad, kuni puit vees paisub ja ehitamisel jäänud praod kinni pitsitab. Ööpäev pärast laeva veeskamist võis lodjaseltsi liige Liisa-Lota Kaivo aga rahulolevalt teatada, et läks üle ootuste hästi. Algul ammutas laev põhja peale küll kümmekond sentimeetrit vett, ent seda oli kardetust kõvasti vähem ja lekkimine lakkas kiiresti. Üllatus oli laevaehitajatele see, et lodi nii vähe vette vajus, süvist oli vaid 40 sentimeetri jagu. See aga tähendab, et laevale tuleb üksjagu ballasti lisada. Juba ainuüksi seepärast, et sõukruvi vette jääks – ballastita suudaks see ainult õhku liikuma panna. Lodi hakkab liikuma nii mootori kui ka purjede jõul. Ehkki vees, ei olnud laev laupäeval kaugeltki valmis. Enne huvireiside alustamist tuleb paika seada veel sõukruvi, tüür ja 11 meetri kõrgune mast. Mast on paraku nõnda kõrge, et sildade alt läbi mahtumiseks tuleb see alla lasta. Lisaks viimase lihvi andmisele peavad veeteede ameti ametnikud enne sõitude alustamist laeva üle vaatama ja load vormistama. Tuleb teha püstuvuskatsed, mille tulemustest sõltub muu hulgas, kui palju sõitjaid tohib lodi pardale võtta. Kõik need ettevalmistused võtavad Kaivo sõnutsi veel paar nädalat. Nime küsimus Nimi Jõmmu tuli lodjale napilt: 16-liikmelises žüriis eelistasid täpselt pooled seda nime, ülejäänud kaheksa soovinuks nime Katariina Jee. Selles olukorras võeti kõne Emajõe Lodjaseltsi auliikmele Jaan Krossile, kes ütles, et saagu Jõmmu. Lodja ehitamine läks maksma 1,3 miljonit krooni. Oma õla panid alla Euroopa Liit, Tartu linn, Tele2 ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Emajõe lodi Jõmmu • Laev on 12 meetrit pikk ja 7 meetrit lai. • Masti kõrgus on 11 m, purje pind 10 x 10 m. • Lodja nime Jõmmu pakkus nimevõistlusele Heiki Vaher Tallinnast.
|
Tuhandete pealtvaatajate hulgast käis läbi ärev kahin, kui Tartu lodjakojast välja piilunud laev hakkas jõe suunas libisema. Siis käis sulpsatus ja järgnes aplaus – lodi kiikus laisalt Emajõe voogudes. 
Vanemad uudised
