Hiljuti arutasin ühe ärimehega, miks tasub Tartusse investeerida ja siin ettevõtlusega tegelda. Põhjus, miks tema Tallinna ei ole liikunud, olevat see, et Tartus on parem elukeskkond kui mujal Eestis. Seejuures pidas ta eriti oluliseks, et tema lastel on Tartus võimalik saada väga head haridust lasteaiast ülikoolini.

See on tõepoolest nii. Tartu konkurentsimuskel on haridus.

Haridust väärtustavaid tartlasi ei pane arvatavasti imestama, et linna 2005. aasta esimese lisaeelarve mahust moodustavad hariduskulud üle poole ja prioriteet on lasteaedade-koolide remont.

Hiiglaslik lisaeelarve

Aga kindlasti paneb kulmu kergitama lisaeelarve hiiglaslik maht – tervelt 70 miljonit krooni. See on ju sama suur kui näiteks Elva linna 2005. aasta eelarve!

Selgitus peitub selles, et linna eelarve võetakse vastu detsembris, aga riigi poolt linnale eraldatavad summad täpsustuvad lõplikult aasta esimeste kuude jooksul.

Riigi määratud sihtotstarbeks suunatakse üle 42 miljoni krooni. Tavapärane on näiteks hariduskulude ja toimetulekutoetuste summade täpsustamine.

Sellest aastast on lisandunud omavalitsuse ülesannetesse hooldajatoetuste maksmine puudega inimeste hooldajatele – selleks eraldab nüüd riik Tartule 13 miljonit krooni. Riigil endal kulus selleks mullu küll poole suurem summa.

Teise osa eelarvemahust moodustavad eelmisest aastast üle tulevad investeeringukulud 10 miljonit krooni, näiteks jätkuvad tänavu Annelinna kunstmurukattega jalgpalliväljaku ehitustööd.

Kolmanda osa lisaeelarvest moodustavad lisaeraldised mahus 11, 5 miljonit krooni. Need on võimalikud, sest eelmisel aastal laekus linnale planeeritust rohkem tulusid. Seoses elanike arvu kasvuga prognoositakse üksikisiku tulumaksu laekumist natuke üle 4 miljoni krooni rohkem (476 miljoni kroonini).

Neljanda osa moodustavad parandusettepanekud 5,5 miljoni krooni ulatuses. Linnal on kavas müüa esimene krunt rajatavas Ravila tööstuspargis ja investeerida saadud 5,5 miljonit krooni tööstuspargi ehitusse.

Lisaks sellele vabaneb 14 miljonit krooni, mis oli ette nähtud Masingu kooli osaliseks renoveerimiseks: nimelt on sõlmitud leping Riigi Kinnisvara ASiga, kes renoveerib Vanemuise 33/35 hooned Herbert Masingu kooli ning Mart Reiniku gümnaasiumi tarbeks. Linn tasub järgmise 20 aasta jooksul RKASile üürimakseid.

See 14 miljonit krooni eelarvemahtu ei muuda, küll aga on linnavalitsuse poolt volikogule esitatud kava järgi võimalik suunata vabanevast rahast 8 miljonit haridusobjektidele ja 6 miljonit krooni peamiselt teeremondiks. Lisaeelarve vastuvõtmise otsustab volikogu teisel lugemisel 5. mail.

Vaatame järgnevalt täpsemalt, mis on kirjas lisaeelarve eelnõus.

Sõimerühmad ja koolid

Tartus käib üle 80% neljaaastasi ja vanemaid lapsi lasteaias. Tekkinud on olukord, et vanemad soovivad panna lasteaedadesse ka nooremaid lapsi. Tartus on ka sündimus tõusuteele pööranud – 2000. aastal registreeriti 1133 sündi, mullu juba 1294 ja tänavu võib oodata juba üle 1350 lapse sündi.

Lähitulevikus tekib suurem vajadus lasteaiakohtade järele. Seega on mõistetav, miks lisaeelarve suurimaks investeeringuks on kuue lasteaia remont kogusummas ligi 6 miljoni krooni eest.

Tähtvere ja Maarjamõisa lasteaeda lisandub ümberehitustega kolm sõimerühma, mis peaks eriti rõõmustama lapseootel vanemaid.

Kivikese lasteaias on kavas remontida katus, Ristikheinas vahetada aknad ja Pääsupesas remontida bassein.

Linn on igal aastal rohkem investeerinud lasteaedadesse: korrastanud köögiplokid ning hankinud uued seadmed, paigaldanud turvalisuse huvides tuletõkkeuksed. Viimasel ajal on mitmed lasteaiad saanud uued aknad või katuse või on uuendatud küttesüsteem, ehitatud mänguväljakuid.

Tartus pole küll algatatud kõlava nimega investeeringuprogramme nagu näiteks «21. sajandi kool», aga tegutsetud on seda enam.

Viimase viie aasta jooksul on haridusinvesteeringud kasvanud ligi 70% ehk 33 miljonilt 56 miljoni kroonini. Kokku on koolide ja lasteaedade korrastamiseks kulunud 255 miljonit krooni.

Veel selle aasta sügiseks on võimalik korrastada 2 miljoni krooni eest kommertsgümnaasiumi klasside valgustus ning seeläbi muuta õppimistingimused oluliselt tervislikumaks. 1,2 miljoni kroonise lisainvesteeringuga suudame renoveerida Puškini gümnaasiumi võimla. 150 000 krooni saab Slaavi gümnaasium spordiväljakute korrastamiseks, millest peaks palju rõõmu olema kõigil Annelinna selle piirkonna lastel.

Sügiseks valmivad kaks kunstmurukattega jalgpalliväljakut, mis oluliselt parandavad Annelinna, Kivilinna, Puškini ja Mart Reiniku gümnaasiumi õpilaste sportimisvõimalusi. Lisaks võidavad sellest ka sõjakooli kursandid ning jalgpalliklubid.

Hoogu teedeehitusele

Parim uudis autoomanikule on arvatavasti see, et ülekatte saab Vabaduse puiestee raeplatsist Laia tänavani. Erilise tähelepanu all on ka kõnniteed, sealhulgas Pika, Tuglase ja Nooruse tänava kõnniteed. Viimane on kerkinud päevakorda seoses Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi hoone valmimisega.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5