Filminädal koondab maailma kirevuse
02.05.2005 00:01
Madis Aesma, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Täna algas Tartus visuaalse kultuuri festival «MaailmaFilm». Korraldajad loodavad, et pea poolsada nädala jooksul näidatavat dokumentaalfilmi meelitavad mullusest rohkem kinno kohalikku publikut.
Peakorraldaja Pille Runnel, tänavuse filmiürituse nimi on festival «MaailmaFilm». Eelmisel aastal, kui asi toimus esimest korda, kandis see pealkirja «Tartu visuaalse kultuuri päevad». Milles on vahe? Sõnaga «festival» tahame rõhutada ürituse õhkkonda, seda, et ettevõtmine on tänapäevaselt öeldes interaktiivne ja publikule suunatud. Visuaalse kultuuri päevad võiks olla ka lihtsalt massiivne väljapanek. Festivali nimi on selleks, et rõhutada ürituse aktiivsust. Sõna «maailmafilm» kirjeldab aga filmide gammat ja temaatikat, seda, et me ei näita vaid Euroopa ja USA peavoolu dokfilme, vaid püüame Tartusse tuua kirevat maailma Ütlesite, et festivaliks ristisite ürituse seepärast, et seda rohkem publikule suunata. Kas mullu oli filmihuvilisi oodatust vähem? Ei, seda probleemi polnud. Arvestades sellega, et festival toimub muuseumis, mis on väiksem kui tavaline kinosaal, kardame pigem, et ühel hetkel võib publikut tekkida liigagi palju. Mullu oli ehk osakaal publikus väliskülaliste kasuks, tegelikult on aga Tartus filmifestivali korraldamise mõte pakkuda huvitavat filmiprogrammi just siinsetele inimestele. Kas dokfilm üldse toob Eesti publiku kinno? Tartus küll. Siin on ju suur osa tudengitel, kes oma vanuselt on just maailma avastamise järgus, neid huvitavad kõikvõimalikud teemad. Näiteks oli mullu üsna varsti pärast festivali Liivo Niglase rännufilmi esitlus – väga väike reklaam tõi saali puupüsti rahvast täis. Kui palju rahvast mahub Eesti Rahva Muuseumi näitustemajja filmi vaatama? Oleme arvestanud paarisaja inimesega, nii on veel mugav vaadata. Kui see arv peaks kasvama, siis kipuvad muuseumiruumid väikeseks jääma. Kui paljusid filme tänavuselt festivalilt olete ise näinud? Ütleme 90 protsenti. Ühe meie peaesineja, Asen Balikci paar filmi on nii uued, et me oleme need valinud retrospektiivi ja ma ei ole neid näinud. Laupäeval on kavas üks film, mida re˛issöör Garu Kil-dea praegu alles New Yorgis lõpetab. Seda võib nimetada põrsa kotis ostmiseks, aga teades tema eelmisi töid, ootame suure põnevusega. Valik filme Teisipäev • «Mees nimega nomaad» 30-aastase Hiinas elava nomaadi Choegaatari loo kaudu uurib film traditsioonilise nomaadielu ja muutuva maailma vahel asuva nüüdisaegse nomaadi dilemmasid. Kolmapäev • «Mulle meeldib roheline värv» See on film kümneaastasest saami poisist, kes sündis silmadeta. Kuigi poisil on puue, saab ta väga hästi hakkama tänu huumorimeelele ja soovile elus edasi liikuda. Neljapäev • «Maramures» Film näitab Rumeenias asuva Maramuresi maailma. Piirkonnas elavad kõrvuti erinevad etnilised kogukonnad: rumeenlased, ungarlased, juudid ja ukrainlased. Reede • «Elluastujad» See film on kahe 18-aastase tüdruku intiimne ja tempokas videopäevik, mille eesmärk on kirjeldada eesti noorust. Laupäev • «Kahe küla vahel» Film jutustab loo 330 elanikuga Aldeiada Luzist – külast, mis on määratud kaduma Alqueva tammi ehitamise tõttu Portugalis. Allikas: www.worldfilm.ee
|
