Tartu suured soojatootjad kerivad gaasihinna sagedastele tõusudele
viidates soojuse hinda ülespoole. Ränilinna, Veeriku ja Tähtvere
kaugkütteklientidele kallineb toasoe kolme kuuga koguni 64 protsenti.
Foto: Egert Kamenik/Postimees
Enamikku linna kortermajadest küttev AS Tartu Keskkatlamaja, Fortum Tartu tütarettevõte, tõstis 1. jaanuarist soojusenergia megavatt-tunni (MWh) hinna 529 kroonilt 701 kroonile. 1. mail ja 1. juunil on tulemas aga veel kaks väiksemat kallinemist, mille tulemusel hakkab MWh maksma 739 krooni.
Fortum Tartu juhataja Mati Meos kinnitas, et neil hinnatõusudel on üks ja ainus põhjus: maagaasi kallinemine. Sageli muutuva gaasihinna tõttu on ettevõte rakendanud spetsiaalse hinnavalemi, mis võimaldab sooja hinda energiaturu inspektsiooniga lihtsamalt kooskõlastada.
«Kolme kuu pikkune etteteatamise kohustus kehtib aga endiselt ja see tähendab, et saame praktiliselt kogu aeg pügada, olles sunnitud ostma gaasi kallimalt, aga müüma sooja mitme kuu vältel vana hinnaga,» selgitas Meos.
Ränilinna, Veeriku ja Tähtvere kaugküttevõrgus tegutsev Eraküte tõstis 1. jaanuaril soojuse MWh hinna 758 kroonile, 1. aprillist on firmal aga plaanis küsida sama ühiku pealt juba 934 krooni. Erakütte Tartu osakonna juhataja Enn Pärnamäe nentis, et edasised hinnatõusud on prognoosimatud ja teoreetiliselt võib soojus taas kallineda juba 1. maist.
Elvas, kus kaugküte on olnud pidevalt Tartu hindadega võrreldes selgelt kallim, tänavu hinnatõusu plaanis pole, sest männilinn läks mullu põlevkiviõlilt täielikult üle hakkpuidu- ja saepuruküttele. Eraisikud maksavad Elvas MWh eest 814 krooni ning asutused 882 krooni.
«Kui puit kallineb suvel kümme või enam protsenti, siis elvalased järgmise aasta alguses siiski hinnatõusust ei pääse,» tõdes Elva Soojuse juhataja Arne Jänessoo.
Kõik tänased
