Stsenaristid Rein Pakk ja Jarek Kasar ning lavastaja Ott Sepp olid au- ja õpirahade kätteandmiseks kujundanud tekstilise ja mängulise ruumi, milles kultuuripolitsei jälitas loominguga tegelejaid. Tartu Vaimu nime all tegutsev kultuuriaktivist (Markus Luik) tuli algul vaatajate ette, kuid sattus siis antikultuurikeskusesse vangistusse.Politsei jälitatavad Ainukese veel hingitseva kultuurilembese telekanalina tegutses Alo TV. «Tartu Vaimu jälitab globaalriiklik kultuuripolitsei, samuti jälitab kultuuripolitsei Tartus tegutseva organisatsiooni Kultuurkapital juhte Ülle Koppelit ja Helmer Jõgi,» teatas ekraanil uudistesaates reporter Kristjan Jaak Hanson. Jälitatavate hulgas oli ka Tartu kultuuriosakond eesotsas Katriin Fisch-Uibopuuga. «Neile isikuile on esitatud süüdistused kultuuriterrorismi rahastamises, nad on korduvalt teatri-, muusika-, spordi- ja kunstiüritusi toetanud ja sellega häirinud korralikke inimesi,» lisas telereporter. Et vastu panna globaalsele antikultuuriväele, asusid Tartu Vaimu abi (Katrin Pärn) ja pärast järjekordset vanglast põgenemist ka Vaim ise moodustama päästemeeskonda parimatest sportlastest ja kultuuritegelastest. Nimetatud astusid üksi või mitmekesi lavale. Kuuendat korda toimunud tseremoonial oli neid ühtekokku peaaegu 50. Etendusse oli lavastatud ka esinejaid: kultuuripolitsei vastu astusid lauluga Hannaliisa Uusma, Lennart Jõela dirigeeritud neidudekoor Kurekell, Kärt Johanson üksi ja koos vendadega ning Jarek Kasar maskiga ja maskita. Kultuurkapitali aastapreemia Kõige suurema aplausi tõi kaasa Tartu Kultuurkapitali aastapreemia saaja nimetamine – Elena Poznjak-Kõlar. Seejärel oligi käes järg teha teatavaks need, kes saavad kultuuriaasta aunimetused. Ühtekokku oli neid kaheksas kategoorias. Auhindamisgalale pani punkti vaatajate ette kuvatud uudistesaate lõik. Rõõmus uudis rääkis sellest, et Tartus osutatud vastupanu antikultuurile on toonud kaasa kultuuri võidukäigu kogu maailmas. Saaliuste avanedes ootasid fuajeedes kõiki joogid ja suupisted, mõnda aga Tartu Postimehe kaks küsimust: millise hinde panete kümnepallisüsteemis Tartu eelmise aasta kultuurile ning mida teha, et Tartu kultuur oleks veelgi parem? Vastused on lugeda järgnevatel lehekülgedel. Kas teate? Tartu kultuuriaasta aunimetuse saajad • Aasta kultuurisündmuseks kuulutati üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus. • Aasta kutseline kooslus Tartu Kõrgem Kunstikool • Aasta harrastuslik kooslus Tartu Üliõpilasteater • Aasta looja Mart Kivastik • Aasta rahvakultuurikandja Ants Johanson • Aasta noor kultuurikandja Riivo Kallasmaa • Aasta produtsendid Margus Kasterpalu ja Kaarel Oja • Aasta kultuurikajastaja Raimu Hanson. Noor kultuurikandja Riivo Kallasmaa Millise hinde panete kümnepallisüsteemis Tartu eelmise aasta kultuurile ning mida teha, et Tartu kultuur oleks veelgi parem? Tartu kultuuriaastad on minu arvates alati olnud väga tegusad. Minu arust peaks jätkama samas vaimus. Ma ei tooks eelmisest aastast midagi välja, sest sündmusi oli väga palju. Hindeks oleks kümme. Aasta produtsent Margus Kasterpalu ja Kaarel Oja Millise hinde panete kümnepallisüsteemis Tartu eelmise aasta kultuurile ning mida teha, et Tartu kultuur oleks veelgi parem? SA Eesti Teatrifestival kunstiline juht Margus Kasterpalu (pildil paremal): Katsume olla originaalsed ja ütleme, et kümnepallisüsteemis sada või midagi sellist. Võibolla seepärast, et Tartu nii põhjalikult valmistus Euroopa kultuuripealinnaks saama ja siin mõeldi läbi pikaajalised programmid ja arengukavad, on praegu tehtul suuremad tagajärjed kuskil tulevikus, mis teebki kümnest sada. Praegusel ajahetkel tundub mulle, et Tartu mõtleb oma vaimust järjest rohkem ja investeerib järjest rohkem sellesse vaimu. Jätkama peaks ettepoole vaatamisega. Aasta kutseline kooslus Tartu Kõrgem Kunstikool Millise hinde panete kümnepallisüsteemis Tartu eelmise aasta kultuurile ning mida teha, et Tartu kultuur oleks veelgi parem? Rektor Vallo Nuust: Paneksin hindeks seitse, siis on piisavalt arenguruumi. Et Tartu kultuur oleks veelgi parem, peaks rohkem rääkima. Tartu kultuurielu on väga rikas, siin toimub küll hästi palju, aga tihtipeale me lihtsalt ei tea, kui palju toimub. Ajakirjandus peaks rohkem kajastama. Postimees ja Tartu Postimees on muidugi tublid, aga näiteks televisioon teeb Tartu kultuuriasjadest väga vähe. Teiselt poolt peaksid rohkem rääkima võibolla ka need, kes kultuuri teevad, nad peaksid ise natukene rohkem teavitamisega vaeva nägema.
> Loe edasi |
